Uuendused

Tagasi

Mammograafia sõeluuringute arv Eestis kasvab vähehaaval kolmandat aastat

21. OKTOOBER 2020

Eelmisel aastal tehti Eestis 91 391 mammograafilist sõeluuringut, mis on 7% enam kui 2018. aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Uuritud patsientide arv suurenes 2%. Mammograafia sõeluuringute arv on viimasel kolmel aastal Eestis vähehaaval kasvanud.

Röntgenuuringuid tehti eelmisel aastal 834 637 korda, mis on 2% vähem kui 2018. aastal.

2019. aastal tehti 38 501-le patsiendile 66 982 menetlusradioloogia protseduuri (biopsiad, punktsioonid, radiofrekvents-ablatsioonid ja angiograafiad), mis on 11% rohkem kui 2018. aastal.

Endoskoopiliste uuringute arv suurenes võrreldes 2018. aastaga 14%. Kõige suurem (üle 3 korra) on tõus olnud laste nina, kõri, suu ja neelu uuringute osas.

Taastusravi protseduuride arv on kahel viimasel aastal võrreldes eelmisega vähenenud 3%. Suurima osa taastusravist (35%) moodustab füsioteraapia, mille protseduuride arv suurenes aastaga 2%.

Laboratoorsete uuringute absoluutarv ja kordaja on viimasel neljal aastal pidevalt tõusnud. Suurim kasv oli 2019. aastal immuunuuringute osas (nagu ka 2017. aastal), mida võrreldes eelneva aastaga tehti 8% rohkem.

2019. aasta lõpu seisuga oli tervishoiuteenuse osutajate kasutuses 25 kompuutertomograafi, 19 magnetresonantstomograafi, 14 mammograafi, 11 angiograafi, 7 kiiritusraviseadet, 3 gammakaamerat, 3 positronemissioonitomograafi, 3 litotripsiaseadet, 370 hingamisaparaati, 204 narkoosiaparaati, 150 hemodialüüsiaparaati ja 5 barokambrit. Loetletud seadmetest ligi 87% olid kasutuses haiglates. Võrreldes 2018. aastaga on tervishoiuteenuse osutajate kasutusse lisandunud 1 magnetresonantstomograaf, 5 hemodialüüsi aparaati, 11 narkoosiaparaati ja 20 hingamisaparaati.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis on kättesaadavad 2019. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride ning kõrgtehnoloogiliste seadmete andmed ning eraldi on radioloogia kokkuvõte ning seadmed välja toodud haiglavõrgu arengukava haiglate (tabelid HH06 ja HH09) järgi.

Loe lisa...

 

Kirurgilised protseduurid 2019

08. OKTOOBER 2020

Võrreldes 2018. aastaga veidi kasvas haigla- ja päevakirurgias opereeritute arv. Kümne aasta võrdluses on päevakirurgia kasvanud 38 protsenti.

2019. aastal opereeriti haiglaravis ligikaudu 75 000 ja päevaravis 61 000 patsienti. See tähendab, et haiglaravi patsientidest (v.a õendusabi) opereeriti üle kolmandiku ja päevaravi patsientidest kaks kolmandikku. Võrreldes aastaga 2018 oli haiglaravis opereerituid 0,4% ja päevaravis opereerituid 1,4% enam. Viimase kümne aasta võrdluses on iseloomulik päevakirurgia kasv (+38%) ja haiglakirurgia vähenemine (-9%).

Kõigis maakondades osutati statsionaarset, päeva- ja ambulatoorset kirurgiat. Samas on jätkumas osade kirurgiliste erialade koondumine suurematesse keskustesse. 98% haiglaravis opereeritutest olid ravil haiglavõrgu arengukava haiglates, neist 89% piirkondlikes ja keskhaiglates. Vältimatut kõhuõõne kirurgiat teostati kõigis maakondades peale Jõgevamaa, aga mitmes üldhaiglaga maakonnas on vältimatu kirurgia maht tunduvalt vähenenud.

Sarnaselt viimastele aastatele oli haiglaravis enam opereerituid luu- ja lihaskoe kirurgias, neist kolmandik (lastest pooled) olid luumurdude ja ligi kolmandik endoproteesimiste patsiendid.

 kirurgia2019

Päevakirurgiat tehakse samuti enam haiglavõrgu arengukava haiglates– 82% opereeritutest 2019. aastal. Ambulatoorsete eriarstiabiasutuste opereeritud moodustasid 16% ja erihaiglates 2,4%. Silma (peamiselt katarakti ehk hallkae) opereerituid oli kõige rohkem – üle kolmandiku kõigist päevakirurgias opereeritutest. Kaks kolmandikku päevaravis opereeritud lastest olid ravil suu ja neelu operatsiooni ehk adeno/tonsillektoomiate tõttu.

paevakirurgia2019

Vaata tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud 2019. aasta haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmeid. Haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.

Loe lisa...

 

Hambaravi 2019

14. OKTOOBER 2020

2019. aastal tehti Eestis kõigil hambaravi erialadel kokku ligi 1,97 miljonit visiiti, ehk ligi 1% enam kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. 2019. aastal külastas Eesti elanik hambaravi keskmiselt 1,5 korda.

hambaravi2019

Hammaste profülaktilised ja ravivisiidid moodustasid 80% kõigist hambaravi visiitidest, ning nende arv on võrreldes 2018. aastaga püsinud samal tasemel. Proteetilised ravivisiidid moodustasid ligi 13% ja ortodontilised ravivisiidid 9% kõigist hambaravi visiitidest.

2019. aastal külastas hambaarsti kokku 701 923 inimest ning raviti ligi 1,02 miljonit hammast. Võrreldes eelneva aastaga on hambaarsti külastanud inimeste arv kasvanud 1,3%, samas ravitud hammaste arv 1,8% vähenenud.

2019. aastal paigaldati 8864 inimesele 15 142 implantaati. Võrreldes eelneva aastaga on implantaate saanud inimeste arv 11,5% ning paigaldatud implantaatide arv 19% kasvanud.

Suuhügienisti külastati 2019. aastal 28 865 korda, seda on 3,4% vähem kui eelneval aastal. Laste visiidid moodustasid kõikidest suuhügienistide juurde tehtud visiitidest 15,5%.

Ortodonti külastati 179 765-l korral. Seejuures on ortodonti külastanud täiskasvanute ja laste osatähtsus enam-vähem võrdne. Kokku paigaldati 30 639 ortodontilist aparaati, mis on 4% rohkem kui eelneval aastal. 73% paigaldatud ortodontilistest aparaatidest olid suust mitte-eemaldatavad.

Hambaravi röntgenuuringuid tehti kokku 318 647, seda on 4,6% enam kui eelneval aastal. Röntgenuuringutest 52% moodustasid üksikhammaste röntgenid, 41% panoraamröntgenogrammid, 4% kolju külgülesvõtted ja 3% 3D-uuringud.

Hambaravistatistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Haiglaravipatsientide arv tasapisi kahaneb ja päevaravipatsientide arv kasvab

02. OKTOOBER 2020

2019. aastal sai haiglaravi 192 400 täiskasvanut ja 26 674 last. Ravitud täiskasvanute arv vähenes võrreldes 2018. aastaga 0,8%, kuid laste arv suurenes 0,9%, samas päevaravi patsientide arv kasvas mõlemas vanusegrupis, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud andmetest.

Iseseisvat statsionaarset õendusabi sai 19 140 patsienti ja nende arv vähenes 3,7%. Õendusabi patsientide hulgas lapsi praktiliselt ei ole.

Haiglaravil viibisid patsiendid kokku keskmiselt 8,3 ja neist laste erialade patsiendid 3,5 päeva. Ühed pikemat ravi vajajatest olid psüühikahäiretega patsiendid, kes viibisid haiglas keskmiselt 21 päeva. Õendusabi saajad olid haiglas keskmiselt 26,5 päeva.

Haiglaravi vajanutest 13% olid lapsed (0–14) ning 42% patsientidest 65-aastased ja vanemad. Patsientide vanusjaotus on sarnane viimase paari aastaga. Kümne aasta võrdluses on 65-aastaste ja vanemate osatähtsus kasvanud, seda nii rahvastiku vananemisega seotud haiglaravi vajavate haiguste esinemise kui ravivõimaluste paranemise tõttu.

Haiglaravi peamised põhjused

Kõige sagedamad ravipõhjused on vereringeelundite haigused. Kolmveerandil vereringeelundite juhtudest oli tegemist 65‑aastaste ja vanemate patsientidega. Sageduselt järgnesid kasvajate tõttu haiglaravil viibinud, kelle osatähtsus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud. Nende seast üle poole on üle 65-aastased inimesed. Laste peamisteks ravipõhjusteks on hingamiselundite haigused (23% haiglaravi juhtudest), mis on kümne aasta võrdluses langustrendis.

Eelmise aasta lõpul oli Eesti haiglates kokku 6788 ravivoodit, millest 1805 olid iseseisva statsionaarse õendusabi voodid ja 294 laste erialade ravivoodid. Haiglaravi voodite koguarv ja laste voodite arv on pikema aja jooksul vähehaaval langenud, kuid 2018. aastaga võrreldes kasvasid need siiski vastavalt 2,0 ja 4,3 protsenti. Õendusvoodite arv kasvas aastaga 3,1%.

hosp2019

Päevaravi patsientide arv on kasvanud

Eelmisel aastal viibis päevaravil 83 677 täiskasvanut ja 8374 (0–14-aastast) last. Päevaravi juhtude arv on aastate jooksul pidevalt kasvanud, nii täiskasvanute kui ka laste arv oli ka eelmisel aastal suurem kui üle-eelmisel (vastavalt 3,5% ja 0,6%).

Päevaravi patsientidest moodustasid lapsed 2019. aastal 9% ja 65-aastased ja vanemad ligi 33%. Kümne aasta võrdluses on ka päevaravi patsientide seas kasvanud vanema vanuserühma osatähtsus.

Päevaravi peamised põhjused

Päevaravi osutatakse kõige sagedamini silmahaiguste tõttu. Enamasti on tegu katarakti patsientidega, kelle ravivajadus kasvab vanusega, seetõttu moodustavad selle diagnoosirühma ravitutest üle 80% 65-aastased ja vanemad. Ravipäevade arvestuses viibiti päevaravil enim kuse- ja suguelundite haiguste tõttu. Laste päevaravi peamisteks põhjusteks on enamasti adenoidide ja mandlitega seonduvad hingamiselundite haigused, mis moodustasid 2019. aastal üle kolmandiku laste päevaravi juhtudest. Samas on kümne aasta jooksul hingamiselundite haiguste osatähtsus tunduvalt vähenenud.

Päevaravivoodeid oli kokku 492 – 358 voodit haiglates ja 134 ambulatoorsetes asutustes. Võrreldes 2018. aastaga vähenes päevaravivoodite arv 3,3%.

paevaravi2019

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2019. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi.

Loe lisa...