Uuendused

Tagasi

Haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse, 2016

18. DETSEMBER 2018

Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2016. aastal 8788 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4377 ja naistel 4411. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki (vastavalt 1433, 1164, 955 ja 865 esmasjuhtu).

Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk, naistel naha mittemelanoom ja rinnavähk, kolmandal kohal oli mõlema soo puhul käär- ja pärasoolevähk. Kümne sagedama hulka kuulusid lisaks eelnimetatutele nii meestel kui ka naistel mao-, neeru- ja kõhunäärmevähk; meestel naha mittemelanoom, kusepõievähk, mitte-Hodgkini lümfoom ja nahamelanoom ning naistel kopsu-, emakakeha-, emakakaela- ja munasarjavähk.

Üle 60% esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2016. aastal 31 pahaloomulist kasvajat.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2016. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati 2000.–2015. aasta andmeid.

Vähiregistri andmete detailsem analüüs toimub edasiste uuringute raames. Tulemused avaldatakse vähiregistri veebilehel ja teadusartiklites.

Loe lisa...

 

Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus 2017

21. NOVEMBER 2018

Tervishoiuteenuse osutajate 2017. aasta majandustulemused paranesid võrreldes eelnenud aastaga: tulud teenuste müügist kasvasid kiiremini kui kulud, kasumid suurenesid, ka põhivarasse investeeriti rohkem kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud andmetest.

Tervishoiuteenuse osutajad said 2017. aastal teenuste müügist tulu 1,2 miljardit eurot, mis on 9% enam kui aasta varem. Enim panustasid tervishoiusektorisse haiglad, kes andsid 65% sektori tuludest. Osatähtsuselt järgnesid hambaraviteenuse osutajad (11%), perearstikeskused (10%) ja ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajad (7%). 2016. aastaga võrreldes suurenesid tulud kõige kiiremini hambaravi- ja eriarstiabiteenuse osutajatel, vastavalt 25% ja 18%.

Kolmveerand tervishoiusektori rahastusest tuleb riigilt, sealhulgas Haigekassalt. 2017. aastal laekus Haigekassalt 67% tervishoiusektori tuludest, millest suurim osa läks haiglavõrgu arengukava haiglatele. Eraomandisse kuuluvad tervishoiuteenuse osutajad said 24% Haigekassa finantseeringust. 2016. aastaga võrreldes suurenesid laekumised Haigekassalt ligi 8%. Haiglatele laekus Haigekassalt 7%, esmatasandi tervishoiuteenust osutavatele perearstikeskustele 10% enam kui 2016. aastal. Samas kasvas Haigekassa rahastus kõige kiiremini hambaraviteenuse osutajatel (27%) seoses täiskasvanute uue hambaravihüvitise rakendamisega.

15% tuludest said tervishoiuteenuse osutajad patsientidelt. Inimeste omaosalus tervishoiuteenuste müügitulus oli 18% suurem kui 2016. aastal. Kõige rohkem suurenesid inimeste maksed hambaraviteenuste eest, samas kasvasid kõige kiiremini eriarstiabi osutajatele makstud summad, mille üheks põhjuseks olid pikad ravijärjekorrad.

Tervishoiuteenuse osutajate kuludes oli suurim osa tööjõukuludel (54%), mis olid 2016. aastaga võrreldes kümnendiku võrra suuremad.

Tervishoiusektori 2017. aasta tulud kasvasid kiiremini kui kulud, mille tulemusena lõpetas sektor majandusaasta ligi 65 miljoni euro suuruse kasumiga. Suurima kasumi teenisid haiglad – 25 miljonit eurot, mis on 2,5 korda enam kui aasta varem. Järgnesid perearstikeskused, kelle majandustegevuse tulemuseks oli ligi 16 miljoni eurone kasum. Üle 10 miljoni euro said kasumit ka hambaraviosutajad. 14% teenuseosutajatest lõpetasid aasta kahjumiga.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid mullu põhivarasse üle 56 miljoni euro. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse (43% investeeringutest), millest enamus on investeeringud meditsiiniseadmetesse. 2016. aastaga võrreldes suurenesid oluliselt investeeringud ehitistesse seoses esmatasandi tervisekeskuste rajamisega Euroopa Regionaalarengu fondi toel.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervishoiuteenuse osutajate 2017. aasta andmed tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta. Samuti haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Loe lisa...

 

Ägeda müokardiinfarkti tõttu ravitute arv oli 1,4% väiksem kui eelneval aastal

28. NOVEMBER 2018

2017. aastal raviti Eestis 2737 ägedat müokardiinfarkti juhtu, mis eelneva aastaga võrreldes oli 1,4 protsenti vähem. Kolmveerand ägeda müokardiinfarkti juhtudest olid esmakordsed infarktid.

Mehi haigestub rohkem. 2017. aastal hospitaliseeriti 1602 meest, mis moodustas kõigist juhtudest 59%. Naiste juhte oli 1135. Äge müokardiinfarkt on valdavalt eakate inimeste haigus, millesse mehed haigestuvad nooremalt. 2017. aastal oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus meespatsientide seas 58% ja naispatsientide seas 87%.

MIR2017

Andmebaasi on lisatud müokardiinfarkti registri (EMIR) 2017. aastal ägedasse müokardiinfarkti haigestunute ja hospitaliseeritute andmed, samuti valitud ravikvaliteedi ja riskifaktorite näitajad. Põhjalikum kokkuvõte registri tööst ja andmetest on kättesaadav EMIR-i veebilehel http://www.infarkt.ee.

Loe lisa...

 

Narkomaaniaravi andmekogu kokkuvõte 2017. a kohta

07. NOVEMBER 2018

Täna avaldati riikliku narkomaaniaravi andmekogu 2017. aasta statistika, mis on kättesaadav siit.

Narkomaaniaravi andmekogu on anonüümne riiklik andmekogu, kuhu kogutakse juhupõhised andmeid sõltuvusravile pöördunud patsientide kohta. Andmekogu asutati 2008. aastal. Andmekogusse kogutakse patsientide ravi, kasutatavate ainete, sotsiaal-majanduslikud ja riskikäitumist kirjeldavad andmed.

Viimaste aastate narkomaaniaravi andmekogu andmetesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, sest andmekogu vananenud IT-lahenduse tõttu on registri töös toimunud lühemaid ja pikemaid katkestusi, mis on vähendanud andmeesitajate hulka ja seeläbi teatiste arvu. Lisaks pole isikustamata andmed piisavalt kõrge kvaliteediga ja kasuteguriga, et motiveerida andmeid esitama. Seetõttu on andmekogusse jõudnud teatisi aasta-aastalt vähem. Lähematel aastatel on plaanis narkomaaniaravi andmekogu isikustada ning andmekogu IT-lahendus uuendada, mis eeldatavalt tõstab nii andmekvaliteeti, kui taas andmeesitajate huvi andmete registrisse saatmise vastu.

Loe lisa...