Uuendused

Tagasi

Ägeda müokardiinfarkti statistika 2019

26. NOVEMBER 2020

2019. aastal hospitaliseeriti ägeda müokardiinfarktiga 2529 inimest, neist 86 haigestus aasta jooksul korduvalt.

Tutvu andmebaasi lisatud müokardiinfarktiregistri 2019. aasta ägedasse müokardiinfarkti haigestunute ja hospitaliseeritute andmetega, mis on esitatud tabelitena ja infograafikal.

AMI2019

(Interaktiivsete graafikute nägemiseks kliki pildile)

Loe lisa...

 

Leibkondade tervishoiukulude kasv peatus

30. OKTOOBER 2020

2019. aastal kasvasid tervishoiukulud 9% ulatudes 1,89 miljardi euroni. Avaliku sektori kulud suurenesid 10% ja inimeste enda kulutused tervishoiule 6%, selgus värskest Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

HF

Avaliku sektori ehk Eesti Haigekassa, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste kulud kasvasid 2019. aastal kiiremini kui leibkondade kulutused. Avaliku sektori osa tervishoiukuludes suurenes aastaga 132 ning leibkondade kulutused suurenesid 27 miljoni euro võrra. Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 23,9%, aasta varem 24,5%. „Eesti on endiselt leibkondade omaosaluse kriitilise piiri (25%) lähedal, mille ületamisel võivad tekkida raskused arstiabi, hambaravi, ravimite ning teiste eluks vajalike teenuste ja -kaupade eest tasumisel,“ kommenteeris TAI tervisestatstika osakonna vanemanalüütik Mare Ruuge. Inimeste omaosaluse osatähtsus tervishoiukuludes on Eestis viimasel kümnel aastal püsinud suhteliselt samal tasemel ning on olnud oluliselt suurem kui WHO soovituslik tase 15% ja kõrgem kui Euroopa Liidu riikide keskmine – 22% (2018).

2019. aastal jätkusid aasta varem alanud muudatused tervishoiuteenuste rahastamises, mille käigus laiendati Eesti Haigekassa tulubaasi ja viidi osa seni riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassa eelarvesse. Haigekassale kanti täiendava tuluna riigieelarvest eraldis mittetöötavate pensionäride pensionite kogusummast 10%, 2018. a oli eraldise suurus 7%. Lisaks koondusid 2019. aastal haigekassasse seni riigieelarvest rahastatud teenused nagu kindlustamata isikute vältimatu ravi, HIV/AIDSi ravimite, immuunpreparaatide ja antidootide soetamine kogusummas ligi 26 miljonit eurot. Sellest tulenevalt vähenes tervishoiukuludes keskvalitsuse kaudu rahastamine (9 miljonit eurot) ning suurenesid haigekassa tervishoiukulud (ligi 136 miljonit eurot).

SKPst

2019. aastal oli Eesti tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 6,7%, mis on jätkuvalt Euroopa Liidu riikidest üks madalamaid. 2018. aastal oli Euroopa Liidu keskmine tervishoiukulude osatähtsus SKPst 8,2%, kellest kõige enam (11% SKPst) panustavad tervishoidu Saksamaa, Prantsusmaa ja Rootsi.

Tervishoiukulude 2019. aasta andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Tervishoiusektor kasvab püsivalt

22. NOVEMBER 2020

Tervishoiusektoris tegutses 2019. aastal 1428 teenuseosutajat, kelle tulu tervishoiuteenuste osutamisest ja muust majandustegevusest oli ligi 1,5 miljardit eurot. Tulu kasvas 10% ehk oli enam kui 134 miljonit eurot suurem kui aasta varem. 2018. aastal oli tulu aastane kasv 11%.

Tervishoiusektori tuludes oli suurim osa haiglatel 64%, osatähtsuselt järgnesid hambaraviteenuse osutajad 11%, perearstikeskused 10% ja ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajad 8%.

Suurim osa tervishoiusektori tulust laekub Haigekassalt, kelle osatähtsus on suurenenud seoses 2018. aastal alanud muudatustega tervishoiuteenuste rahastamises. Seni riigieelarvest otse finantseeritud tervishoiuteenuste, nagu kiirabi ja kindlustamata isikute vältimatu ravi, rahastus koondus Haigekassasse. 2019. aastal tasus Haigekassa teenuseosutajatele enam kui miljard eurot tervishoiuteenuste eest, mis moodustas 72% tervishoiusektori tuludest. Haiglad said Haigekassa rahastusest suurima osa — 75%, perearstidele laekus 14%, hambaarstidele 4%, ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatele 3%.

tulud2019

Patsiendid tasusid tervishoiuteenuste eest ligi 211 miljonit eurot, mis oli 14% raviasutuste tuludest, nagu ka 2018. aastal. Samas suurenes patsientide omaosalus tervishoiuteenustes 19 miljoni euro võrra ehk 10%.

Enim panustasid inimesed hambaravisse. 2019. aastal läks 56% patsientide omaosalusest hambaraviteenuse osutajatele. Nii ambulatoorses eriarstiabis kui hambaravis suurenesid patsientide laekumised keskmisest kiiremini, vastavalt 14% ja 11%.

tuludisikud2019

Tervishoiuteenuse osutajate suurimaks kulukomponendiks on tööjõukulud, mis hõlmavad enam kui poole kuludest (2019. aastal 55%). Tööjõukulud olid 12% suuremad kui 2018. aastal ja nende kasv oli tulude kasvust kiirem. Tööjõukulude kasvu tagab tervishoiutöötajate palga kollektiivlepe.

Tervishoiusektori majandustegevuse tulemuseks oli enam kui 90 miljoni eurone kasum. Suurima kasumiga lõpetasid haiglad – kokku ligi 32 miljonit eurot, perearstikeskuste kasum oli sellest 10 miljonit eurot väiksem. 87% teenuseosutajatest töötas kasumiga ja 13% lõpetasid aasta kahjumiga. Võrreldes 2018. aastaga oli kasumikasv tagasihoidlikum kulude kiire kasvu tõttu, mida omakorda mõjutas tööjõukulude kasv.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse üle 104 miljoni euro. Enam kui pool investeeringutest tehti ehitistesse. Selles on oma osa riigi toetusel Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate esmatasandi tervisekeskuste rajamisel. Neljandik investeeringutest oli suunatud masinatesse ja seadmetesse, peamiselt meditsiiniseadmete uuendamisse ja kaasajastamisse.

Tervishoiuteenuse osutajate 2019. aasta majandusandmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta, eraldi ka haiglavõrgu arengukava haiglate tulude-kulude kohta.

Loe lisa...

 

COVID-19 suurendas tervishoiutöötajate töötasusid

22. OKTOOBER 2020

Tervishoiutöötajate keskmine tunnipalk suurenes 2020. aastal kõikides ametigruppides, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Palgakasv kiirenes seoses kevadise eriolukorraga, mitmed tervishoiuasutused maksid seoses eriolukorraga kõrgemat töötasu, lisaks arvutatakse suurenenud öötöö- ja ületunnitöö lisatasu kõrgemalt tasumääralt.

Arstide mediaan kuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2020. aasta 3036 eurot, õendustöötajatel 1582 eurot ning hooldajatel 991 eurot, kasvades aastaga vastavalt 13,3%, 11,5% ja 12,4%. „Eelmise aastaga võrreldes palgakasv kiirenes. Kuna analüüsi aluseks on märtsikuu andmed, siis üheks palgakasvu mõjutajaks on COVID-19ga seoses alanud eriolukord ning seetõttu lisatasude ja tavapärasest kõrgema töötasu maksmine,“ kommenteeris TAI tervisestatistika analüütik Kai Maasoo.

Eesti keskmine brutotunnipalk oli 2020. aasta I kvartalis 8,37 eurot ja see kasvas aastaga 5,9%. „Arstide, õdede ja hooldajate brutotunnipalk on kasvanud Eesti keskmisest palgast kiiremini. Arstide keskmine tunnipalk on Eesti keskmisest tunnipalgast 2,1 korda ja õendustöötajate tunnipalk 1,1 korda kõrgem. Samas hooldustöötajate keskmine tunnipalk on Eesti keskmisest kolmandiku võrra madalam,“ selgitas Maasoo.

Arstide keskmine brutotunnipalk koos lisatasudega kasvas aastaga 12,2%, hambaarstidel 9,3% ning õendustöötajatel ja hooldajatel vastavalt 10,2% ja 10,8%.

tervishoid palk2020

Tervishoiutöötajate kollektiivlepingu järgi kehtis arstide tunnitasu alammäär 12,40 eurot ja eriarstidel 13,40 eurot. Tunnitasu alammäär õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel oli 7,45 eurot, kiirabitehnikutel 6,30 eurot, erakorralise meditsiini tehnikutel 6,70 eurot ning hooldajatel 4,65 eurot.

Kuigi suuremal osal tervishoiutöötajatel ületab tunnipalk kollektiivlepingus ettenähtut, on siiski töötajaid, kelle tasu jääb veel alla kehtestatud alammäära. „Ligi pooled alla alammäära tasustatud eriarstidest töötavad perearstiabiasutustes. Siinkohal tuleb arvestada, et erasektoris on võimalus võtta välja dividende ja saada nii lisatulu,“ lisas Maasoo.

Tunnipalk on nii arstide kui hambaarstide seas kõrgeim ortodontidel, näo- ja lõualuukirurgidel ning neurokirurgidel, madalaim perearstidel ja taastusravi arstidel. Märtsikuu brutopalk oli õendustöötajate hulgas kõrgeim nakkustõrje- ja anesteesia-intensiivraviõdedel, madalaim taastusravi- ja diabeediõdedel.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.

Loe lisa...