Uuendused

Tagasi

2017. aastal diagnoositi 8779 vähi esmasjuhtu

11. DETSEMBER 2019

Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2017. aastal 8779 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4425 ja naistel 4354. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki (vastavalt 1326, 1113, 1031 ja 827 esmasjuhtu).

Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk ning naha mittemelanoom, naistel naha mittemelanoom, rinna- ning käär- ja pärasoolevähk. Kümne sagedama hulka kuulusid nii meestel kui naistel ka mao- ja neeruvähk; meestel käär- ja pärasoole-, kusepõie-, kõhunäärmevähk, mitte-Hodgkini lümfoom ja nahamelanoom ning naistel emakakeha-, kopsu-, emakakaelavähk, nahamelanoom ja munasarjavähk.

Üle 60% esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2017. aastal 36 pahaloomulist kasvajat.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2017. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati 2000.–2016. aasta andmeid. Samuti lisati andmed kogu Eesti kohta aastatel 1968–1999. Ligi 50 aasta jooksul on vähi esmasjuhtude arv rohkem kui kahekordistunud.

Loe lisa...

 

Politsei tabatud joobes mootorsõidukijuhid 2018

27. NOVEMBER 2019

Andmebaasi lisati 2018. aastal politsei tabatud joobes mootorsõidukijuhtide (isikute arv) statistika kohaliku omavalitsuse täpsusega tabamise koha järgi.

Loe lisa...

 

Ägeda müokardiinfarkti statistika 2018

28. NOVEMBER 2019

Tutvu andmebaasi lisatud müokardiinfarktiregistri (MIR) 2018. aasta ägedasse müokardiinfarkti haigestunute ja hospitaliseeritute andmetega, mis on esitatud tabelitena ja infograafikal.

Põhjalikum kokkuvõte registri tööst ja andmetest on kättesaadav MIR-i veebilehel.

Loe lisa...

 

Tervishoiusektori majandustulemused paranesid

21. NOVEMBER 2019

Tervishoiuteenuse osutajate 2018. aasta majandustulemused olid paremad kui aasta varem. Tulu teenuste müügist kasvas Haigekassa rahastuse suurenemise tõttu ja majandustegevuse kasum oli kolmandiku võrra suurem kui 2017. aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud andmetest.

Tervishoiuteenuse osutajate tulu majandustegevusest oli 11% suurem kui aasta varem ja ületas 1,3 miljardit eurot. Suure osa tervishoiuteenuste eest tasub teenuseosutajatele Haigekassa. 2018. aastal laekus Haigekassalt 67% tervishoiusektori tuludest – üle 900 miljoni euro. Suurim osa sellest läks haiglatele (77%), järgnesid perearstiabi (14%), hambaravi ja ambulatoorne eriarstiabi (4%). 2017. aastaga võrreldes suurenesid laekumised Haigekassalt 12%. Kõige kiiremini kasvas Haigekassa rahastus hambaraviteenuse osutajatele, mis oli 40% suurem kui aasta varem. Seda mõjutas täiskasvanute mitterahalise hambaravihüvitise laialdasem rakendamine ja hüvitise suurenemine ning proteesihüvitise lisandumine.

14% tervishoiusektori tuludest laekus patsientidelt. 2018. aastal olid patsientide laekumised tervishoiuteenuste eest 6% suuremad kui eelnenud aastal. Patsientide laekumiste kasv aeglustus peamiselt Haigekassa rahastuse suurenemisega. Hambaraviteenuse osutajate tuludes vähenes patsientide osatähtsus 2017. aasta 76%-lt 2018. aastal 71%-ni Haigekassa rahastuse suurenemise tõttu. Keskmisest kiiremini kasvasid laekumised patsientidelt ambulatoorse eriarstiabiosutajate tuludes, kuid nende kasv oli siiski väiksem kui aasta varem.

majandus2018

Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevuse kulud olid väiksemad kui tulud. Suurim osatähtsus kuludes on tööjõukuludel, 2018. aastal oli see 55%. Tööjõukulud olid 12% suuremad kui eelnenud aastal ja kasvasid sarnases tempos kõigis peamistes teenuseliikides.

Tervishoiusektori majandustegevuse tulemuseks oli enam kui 86 miljoni eurone kasum. Suurima kasumiga lõpetasid haiglad – ligi 33 miljonit eurot, mis oli üle 7 miljoni suurem kui aasta varem. Järgnesid perearstikeskused, kes teenisid ligi 19 miljonit eurot kasumit. Miljoni euro võrra väiksema kasumi said hambaraviosutajad. 13% teenuseosutajatest lõpetasid aasta kahjumiga.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse üle 74 miljoni euro, mis oli üle kolmandiku võrra suurem kui 2017. aastal. Enam kui pool investeeringutest tehti ehitistesse. Euroopa Liidu struktuurifondide toel rajatavad esmatasandi tervisekeskused valmisid või on veel lõpetamata mitmes maakonnas. 40% investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse, millest enamus on investeeringud meditsiiniseadmetesse.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervishoiuteenuse osutajate 2018. aasta andmed tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta, samuti haiglavõrgu arengukava haiglate tulude-kulude kohta.

Loe lisa...