Uuendused

Tagasi

Surmade esialgsed registreerimisandmed, veebruar 2021

06. APRILL 2021

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis on nüüd kättesaadavad surma põhjuste registri 2021. aasta veebruari esialgsed andmed surmajuhtude kohta. Samuti on uuendatud jaanuarikuu statistika.

Visualiseeritud surmapõhjuste andmed

Loe lisa...

 

Jaanuaris põhjustas koroonaviirus kümnendiku surmadest

02. MÄRTS 2021

Esialgsetel surma põhjuste registri andmetel suri 2021. aasta jaanuaris 1468 Eesti elanikku. Põhjustest olid esimesel kohal vereringeelundite haigused (706 juhtu), teisel kohal pahaloomulised kasvajad (269 juhtu). Kolmandal kohal on hingamiselundite haigused 199 juhuga, millest 154 põhjustas COVID-19. Kõikidest jaanuarikuu surmadest moodustab see 10 protsenti.

Vaata täpsemalt tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

COVID-19 haigestumus on kõrge kogu Eestis, mida ilmestab ka see, et 2020. aastal suri Eestis COVID-19 tõttu 203 Eesti elanikku, tänavu jaanuaris 154. Selleks, et meditsiinisüsteem vastu peaks ja me ei seaks ohtu teiste inimeste elu ja tervist, peame kinni pidama kõigist kaitsvatest abinõudest. Väldime kontakte, hoiame distantsi, võimalusel teeme kaugtööd ning kanname maski. Vii oma kontaktid teiste inimestega miinimumini, et vähendada riski ise nakatuda ja kanda nakkust pereringis edasi.

Kuidas kogutakse ja määratakse surma põhjuste andmed?
Surma põhjuse teatise täidab arst. TAI surma põhjuste register (SPR) pärib surma põhjuste andmeid elektroonselt Tervise infosüsteemist (TIS) igal tööpäeval.

Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal SPR-is vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhistele. COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina.

Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (näiteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia analüüsid vm). Siis saadetakse TIS-i uus surma põhjuse teatise dokument. Teatud juhtudel teeb TAI SPR ka tagasipäringuid arstidele, kui dokumendis puudub piisav info, et surma algpõhjust valida. Pärast esialgsete andmete kogumist võrdleb SPR andmeid ka teiste andmekogudega.

Loe lisa...

 

Tööõnnetused 2020

18. MÄRTS 2021

2020. aastal registreeriti 3622 tööõnnetust, millest 2698 olid kerged, 915 rasked ning elu kaotas tööl üheksa inimest. Võrreldes eelnevate aastatega vähenesid nii kergete, raskete kui ka surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Tööinspektsiooni eelmise aasta andmed on avaldatud nüüd ka tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Viiruskriisi ajal juhtus vähem tööõnnetusi. Eriolukorra kehtestamine 2020. aasta kevadel ning sellega kaasnenud majandustegevuse piiramine, aga ka suurem tähelepanu pööramine töökeskkonna ohutusele ja tervisesõbralikkusele avaldas mõju tööõnnetuste arvu kahanemisele.

Loe lisa...

 

93,6 protsenti Eesti elanikest on ravikindlustatud

17. VEEBRUAR 2021

TAI tervisestatistika andmebaasis avaldati Haigekassa andmed ravikindlustatute kohta soo, vanuserühma ja maakonna järgi ning ravikindlustatute osatähtsus registreeritud elanikest 2020. aasta 31. detsembri seisuga.

Statistikast selgub, et ravikindlustus on Eesti elanikest 93,6 protsendil, sealhulgas on ravikindlustatud mehi 91,9 ja naisi 95,2 protsenti. Võrreldes 2019. aastaga jäi ravikindlustusesüsteemiga kaetus samale tasemele.

Ravikindlustatuse tase on varasemaga võrreldes sama ka siis, kui vaadata ainult vanusegruppi 20–59 eluaastat, 88,1 protsenti. Lapsed kuni 19. eluaastani ja pensioniealised elanikud on üldjuhul automaatselt ravikindlustatud.

ravikindlustus2020

Loe lisa...