Personaalmeditsiini uudiskiri

Tagasi

26. NOVEMBER 2020

Teadlased testisid eesnäärmevähi diagnoosimeetodi sobivust paljurahvuselisele rahvastikule

Eesnäärmevähi diagnoosimisel kasutatav Stockholm3 arvutusmudel vajas testimist, kas see annab täpseid tulemusi ka paljurahvuselises rahvastikus. Rootsi ja USA meestega tehtud uuring näitas, et meetod sobib ladina- ja mitte-ladinaameeriklaste puhul, ent vajab rekalibreerimist kasutamiseks afroameerika päritolu inimeste puhul.

Eesnäärmevähi diagnoosimisel kasutatakse laialdaselt prostataspetsiifilise antigeeni ehk PSA testi, kuid praktikas on see andnud ka üksjagu valediagnoose. Seetõttu on välja töötatud teisigi diagnoosivahendeid, millest üks on Stockholm3 ehk STHLM3. See test on kolmedimensiooniline arvutusmudel, mis võtab arvesse biopsiaeelset kliinilist informatsiooni, erinevate valkude kvantifitseerimist (PSA, vaba-PSA, MIC jne) ja kumulatiivset geneetilist riskiskoori. Stockholm3 aitab eelkõige tuvastada Gleasoni astmestikuga ≥ 2 eesnäärme kasvajaid, aidates seega vähendada asjatuid sekkumisi (nt biopsia) kliiniliselt ebaoluliste kasvajate korral.

Karolinska Instituudi ja Chicagos asuva Illinoisi ülikooli teadlaste värske teadusuuring testis Stockholm3 arvutusmudeli sobivust paljurahvuselise rahvastiku korral. Sageli tehakse geeniuuringuid, sh geneetilisi riskihinnanguid, europiidset päritolu inimeste peal, mistõttu need ei pruugi samaväärselt kehtida muu päritoluga inimeste puhul. Rootsi ja USA meeste võrdlus oligi oluline seepärast, et nende riikide kliiniline praktika ja etniline struktuur on küllalt erinevad. Uuringus osalenud jagunesid etniliselt päritolult afroameeriklasteks, ladinaameeriklasteks ja mitte-ladinaameeriklasteks. Uuring hõlmas Stockholmi (N = 6980) ja Chicago (N = 504) mehi vanuses 49–70 eluaastat.

Uuringu tulemused näitasid, et Stockholm3 testi kasutamine paljurahvuselise rahvastiku seas (nagu USA) vajab lisauuringuid. Ilmselt on testi täpsemaks muutmiseks vajalik lisada ka etniline komponent, kuna afroameeriklaste suurem risk eesnäärme kasvajate tekkeks ei ole tuvastatav kõrgenenud biomarkerite tasemega, mis on praeguses testis juba sisse arvestatud.

Uuring ilmus ajakirjas Prostate Cancer and Prostatic Diseases.

 

Test on aidanud vähendada mittevajalikke invasiivseid protseduure

N.Tonisson

Eesnäärmevähi sõeluuringute murekoht on madal spetsiifilisus, suur hulk mittevajalikke invasiivseid protseduure ning ülediagnoosimine. Stockholm3 test (STHLM3) on Rootsis Karolinska Instituudi ja ettevõtte Thermo Fisher koostöös välja arendatud eesnäärmevähi sõeluuringu test, mis verest määratava viie valgumarkeri, enam kui 100 geneetilise markeri ja kliinilise andmestiku põhjal hindab agressiivse eesnäärmevähi riski. Testi kasutatakse Rootsis, Soomes, Taanis ja Norras.

Võrreldes PSA määramisega verest tuvastab STHLM3 enam agressiivseid vähijuhte, sh madala PSA taseme puhul veres (1.5...3 ng/mL) ning testi peamiseks plussiks on, et sellega on õnnestunud oluliselt vähendada mittevajalikke invasiivseid protseduure. Test on praegu mõeldud kasutamiseks 50–70-aastastel meestel ning tulemusega kaasneb konkreetne kliiniline tegevusjuhis.

Kuivõrd STHLM3 testis on osalt kasutusel ka DNA markerite põhine riskihinnang, on väga oluline testida testi kohaldatavust erineva etnilise taustaga meestele. Antud uuring just seda tõestas, et hoolimata DNA markerite kasutamisele, oli STHLM3 test kohaldatav erineva etnilise taustaga valimile Ameerika Ühendriikides.

Testi kohta saab lähemalt lugeda veebilehtedelt siit ja siit.

Neeme Tõnisson, Tartu Ülikooli genoomika instituudi vanemteadur, Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinigeneetik