Personaalmeditsiini uudiskiri

Tagasi

29. OKTOOBER 2020

Geeniandmete analüüsiga tuvastati perekondliku hüperkolesteroleemia juhud

Eesti geenidoonorite seast tehti kindlaks perekondlikku hüperkolesteroleemiat põhjustavate geenivariantidega doonorid, kes kutsuti lisauuringutele ja nõustamisele. Kaskaadskriiningu käigus tuvastati geneetiline eelsoodumus ka nende lähisugulaste hulgas ja neile kõigile pakuti varajast ravi.Eesti geenidoonorite seast tehti kindlaks perekondlikku hüperkolesteroleemiat põhjustavate geenivariantidega doonorid, kes kutsuti lisauuringutele ja nõustamisele. Kaskaadskriiningu käigus tuvastati geneetiline eelsoodumus ka nende lähisugulaste hulgas ja neile kõigile pakuti varajast ravi.

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased uurisid genotüübi alusel patsientide tagasikutsumise meetodi (recall by genotype) rakendatavust Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu (edaspidi: Geenivaramu) andmetel, kasutades selleks perekondlikku hüperkolesteroleemiat (familial hypercholesterolemia, edaspidi: FH). Personaalmeditsiinis on see aluseks nn tagurpidisele (genotype first) lähenemisele, kus geeniandmete põhjal tuvastatakse võimalikud FH patsiendid, et pakkuda neile edasisi uuringuid ja võimalikult varajast ravi. FH on kirjeldatud meetodi uurimiseks hea mudel, kuna see on üks levinumaid ühe geeni häireid, millele on olemas ravi. Genotüübi ja terviseandmete kõrvutamisel on võimalik varakult märgata kõrvalekaldeid kolesteroolitasemes ja anda soovitusi haiguse ennetamiseks.

Geenivaramu andmebaasist tuvastati 27 doonorit, kel esineb FH kujunemisega seotud geenivariante LDLR, APOB või PCSK9 geenides. Jätku-uuringule tuli 21 geenidoonorit, kelle keskmine vanus oli 47,1 aastat ja kellest 43% olid naised. Jätku-uuringus käisid patsiendid kardioloogi ja geeninõustaja vastuvõtul. Kaskaadskriininguga kaasati uuringusse ka geenidoonorite 112 pereliiget ja 64 sugulast. Selle tulemusena ilmnes iga algselt uuringusse kaasatu kohta keskmiselt veel üks FH geeniriskiga inimene.

Kolmandikul uuringus osalenuist ei olnud tervisekontrollide käigus ilmnenud FH-le viitavaid analüüsitulemusi või sümptomeid. Enamikule uuringus osalenuist anti soovitusi statiinravi kohta ning kõikidele räägiti elustiiliharjumustest, mis aitavad haigust vältida.

FH on üks levinuim monogeenne pärilik haigus maailmas. Selle haigusega patsientidel on plasmas suurem hulk madala tihedusega lipoproteiine (low-density lipoprotein, edaspidi: LDL). Kõrgema LDL-kolesterooli taseme tõttu võivad tekkida muutused veresoonkonnas, mis omakorda võivad kaasa tuua haigestumise varajasse kardiovaskulaarhaigusesse, peamiselt südame isheemiatõppe. Paraku on FH tugevalt aladiagnoositud ja -ravitud haigus, sest patsiendid ei pruugi oma geneetilisest eelsoodumusest teadlikud olla ning tervisekontrollis võib ilmneda vaid põhjendamatult normist kõrgem kolesteroolitase.

Tartu teadlaste uuring on näide personaalmeditsiinist, kus geeniandmeid saab tõhusalt kasutada eelsoodumusega patsientide tuvastamiseks, et ennetada haiguse väljakujunemist või alustada raviga võimalikult vara. Samas tõi see uuring välja asjaolu, et geeniriskide tõlgendamine patsiendi jaoks vajab läbimõeldud suhtlust, mida peab täiendama nii avalik kommunikatsioon kui ka tervishoiutöötajate tugi.

Teadustöö tulemused ilmusid ajakirjas Genetics in Medicine ning see artikkel tõsteti 2019. aastal esile kui maailma kümne olulisema personaalmeditsiini valdkonna publikatsiooni hulka kuuluv teadustöö.

 

Statiinide võimalikud kõrvaltoimed ei kaalu üles oodatavad kasu

Andres Metspalu

Hüperkolesteroleemiat tihtilugu ei leita, kuna patsiendi LDL-kolesterooli tase on normi piires või selle ülemise piiri lähedal. See on ka põhjus, miks need inimesed ilma geneetilise infota ei satu riskirühma.

Mõnikord näeb patsient arsti alles siis, kui teda juba kiirabiga ära viiakse. Noor mees, kel on vererõhk ja kolesterool normis, peaks geeniriski järgi asuma juba tegema ennetavaid tegevusi.

Praegu sobib ennetuseks kasutada statiine. Mõnikord ei taha arstid statiine välja kirjutada nende võimalike kõrvalmõjude tõttu. Hiljutine uuring näitas, et need hoiavad siiski kindlalt ära surma, sestap ei kaalu nende võimalikud kõrvalmõjud üles oodatavat kasu.

Andres Metspalu, akadeemik, Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor

 

Eesti geneetikud ja arstid näitasid uuringuga teed tulevikku

Vallo Volke

Perekondliku hüperkolesteroleemia (FH) diagnoosimine on arstile oluline mitmel põhjusel. See aitab veenda nii arste kui ka patsiente varajase ja agressiivsema kolesterooli langetava ravi vajalikkuses ja on ainus diagnoos, mil haigekassa katab viletsa ravitulemuse korral ravikulud PCSK-9 inhibiitoriga.Perekondliku hüperkolesteroleemia (FH) diagnoosimine on arstile oluline mitmel põhjusel. See aitab veenda nii arste kui ka patsiente varajase ja agressiivsema kolesterooli langetava ravi vajalikkuses ja on ainus diagnoos, mil haigekassa katab viletsa ravitulemuse korral ravikulud PCSK-9 inhibiitoriga.

Suhteliselt väikese hulga geenidoonorite hulgas oli FH levimus 0,5 protsendi lähedal. Rahvusvaheliselt on haiguse keskmiseks sageduseks hinnatud umbes 0,3 protsenti.

Seega õnnestus haigete leidmine tagurpidisel teel (ehk alustades geeniandmetest) väga hästi. Praegu ei ole meil konsensust, kuidas seda haigust diagnoosida ja millise LDL-i taseme juures oleks vaja teha geenianalüüs. Geenipangad jt sarnased kogud annavad tulevikus kindlasti ühe lisavõimaluse diagnoosini jõudmiseks. Siiski avastatakse seda haigust ilmselt veel pikka aega peamiselt LDL-i taseme järgi. Põhjus on väga praktiline: see maksab alla 3 euro.

Vallo Volke, endokrinoloog