Uudiskiri

Tagasi

Personaalmeditsiini rakendamine Eestis – õiguse ja eetika põhiküsimused

17. DETSEMBER 2020

Eelmistes personaalmeditsiini uudiskirja numbrites andsime ülevaate personaalmeditsiini arengust Eestis ja tutvustasime käimasolevaid kliinilisi juhtprojekte. Edaspidi anname ülevaate personaalmeditsiini projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ rakendamise seisust ja käimasolevatest tegevustest.

Loe lisa...

 

Personaalmeditsiin toob kaasa palju uusi, mõneti ootamatuid eetilisi probleeme

17. DETSEMBER 2020

Kirjandusülevaade personaalmeditsiini eetilistest aspektidest näitas, et praegune tervishoiusüsteem vajab olulisi muudatusi, mis tagaks toimetuleku valdkonna kiire arenguga kaasnevate eetiliste probleemidega. Nendeks on näiteks puudujäägid patsientide ja tervishoiutöötajate teadmistes, teadlik nõusolek, privaatsus ja konfidentsiaalsus ning tervishoiuteenuste õiglane kättesaadavus. Personaalmeditsiini edasiseks edukaks arenguks tuleb leida tasakaal ühiskondliku kasu, teaduse arengu ja individuaalse kasu vahel.

Loe lisa...

 

Personaalmeditsiini rakendamine Eestis – IT-taristu loomine

26. NOVEMBER 2020

Eelmistes personaalmeditsiini uudiskirja numbrites andsime ülevaate personaalmeditsiini arengust Eestis ja tutvustasime käimasolevaid kliinilisi juhtprojekte. Edaspidi vaatleme, milline on personaalmeditsiini rakendamise hetkeseis, ja kuidas edenevad projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ tegevused. 

Loe lisa...

 

Geneetilisel testimisel tuvastatavad sekundaarsed leiud on haruldased

17. DETSEMBER 2020

Seni teadaolevalt suurimas, kliiniliselt olulisi sekundaarseid leide ehk juhuleide käsitlevas kohortuuringus eMERGE III uuriti 21 915 inimese geeniandmeid sekundaarsete leidude esinemissageduse hindamiseks. Kõige enam esines sekundaarseid leide vähkkasvajate (1,38%) ja kardiovaskulaarsete haiguste (0,87%) tekke riskiga seotud geenides.

Loe lisa...

 

Teadlased testisid eesnäärmevähi diagnoosimeetodi sobivust paljurahvuselisele rahvastikule

26. NOVEMBER 2020

Eesnäärmevähi diagnoosimisel kasutatav Stockholm3 arvutusmudel vajas testimist, kas see annab täpseid tulemusi ka paljurahvuselises rahvastikus. Rootsi ja USA meestega tehtud uuring näitas, et meetod sobib ladina- ja mitte-ladinaameeriklaste puhul, ent vajab rekalibreerimist kasutamiseks afroameerika päritolu inimeste puhul.

Loe lisa...