Tegevused

Tagasi

27. SEPTEMBER 2019

Sotsiaaltöö (lapse õiguste erinumber)

Tagasisidet elektroonilisele ajakirjale saab anda kuni 28. oktoobrini siin.

Sotsiaaltöö nr 3/2019

3 2019 Kaas

(Sotsiaaltöö PDF vormis)

Sotsiaaltöö nr 3/2019 artiklid

Eessõna Ülle Madise
Enamikul Eesti lastest läheb hästi. Selle üle rõõmustades tasub aga mõelda, kas ja mida annab teha, et neil lastel ja noortel, keda elu pole hellitanud, oleks lihtsam heaks täiskasvanuks kasvada.

Persoon Aasta parimad lastekaitsetöötajad Janne Sutting ja Ene Ellik: laste ja peredeni peaks abi jõudma kiiremini Kristina Traks
Janne ja Ene töötavad Keilas paarisrakendina juba viimased viis aastat ning selle aasta märtsis tunnustas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon neid kui aasta parimaid lastekaitsetöötajaid. Ajakirjale antud intervjuus räägivad nad oma pingelisest ja väga emotsionaalsest tööst lähemalt.

Teadlikkus lapse õigustest Lapse õiguste ja osalusõigusega seotud teadlikkus, hoiakud ning kogemused laste ja täiskasvanute pilgu läbi Andra Reinomägi
Täiskasvanute ülesanne on julgustada lapsi oma õigusi kasutama. Toetav keskkond on eelduseks sellele, et lapsed ise oleksid inimõigustest teadlikud. Kogemuse kaudu kasvab asjatundlikkus, seega laiemalt ka lapse õigusi toetav ühiskond.

Vanemlus Miks on keelatud lapse kehaline karistamine? Judit Strömpl
Artikkel esitab lühiülevaate lapse kehalise karistamise probleemistikust viimastel kümnenditel avaldatud teaduskirjanduse põhjal. Käsitletakse lapse kehalise karistamise määratlemist, elanikkonna hoiakuid ja riikide õigusakte seoses lapse kehalise karistamisega ning lapse kehalise karistamise lühi- ja pikaajalist mõju tema arengule ning heaolule täiskasvanuna.

Vanemluskoolitused aitavad last ja lapsevanemat Pirjo Turk, Ly Kasvandik, Stina Suurväli
Lapsevanemate toetamine lapse kasvatamisel on üks paremaid viise, kuidas ennetada probleeme, mis võivad tekkida nii lapseeas kui ka hilisemas elus. Ligi 30 riigis tulemuslikult rakendatud vanemlusprogrammi „Imelised aastad” koolitustest on viimastel aastatel saanud abi ka Eesti pered, koolitusi on korraldatud rohkem kui pooltes omavalitsustes.

Lapsesõbralik lastekaitse Lapse õigus osaleda abivajaduse hindamises: kuidas lastekaitsetöötajad seda tõlgendavad? Karmen Toros
Lastega seotud kaalutletud otsuste tegemine on keeruline protsess, mis mõjutab lapse heaolu ja tema edasist elukäiku. Seetõttu eeldab terviklik lapse abivajaduse hindamine ja otsuste tegemine lapse kaasamist ning lapse osalust otsustusprotsessis. Artikkel käsitleb Harjumaa lastekaitsetöötajate tõlgendusi lapse osalusest abivajaduse hindamisprotsessis, tuginedes 2016. aastal korraldatud uuringu tulemustele.

Üksinda otsustamine lastekaitse sotsiaaltöös. Miks tuleb lapse parima huvi põhimõtte rakendamisel partneritega aru pidada. Asgeir Falch-Ericksen
Lastekaitse on eriline avalik süsteem, mis kaitseb lapsi väärkohtlemise eest. Riigiti on lastekaitse ülesehitus erinev, kuid kõik selle toimingud on avalik-õiguslike teenustena õiguslikult reguleeritud, sest kätkevad sekkumist kõige isiklikumasse – vanemlusse ja pereellu. Selle artikli eesmärk on selgitada, et lastekaitsetöötaja ei tohi otsustada üksinda, eriti hoolduse korraldamise ja koduteenuste küsimustes.

Lapsesõbralik lastekaitse lastekaitsetöötajate vaatevinklist Helika Saar
Lastekaitsetöötajate seas korraldatud uuring „Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade” aitas välja selgitada, milline on lapsesõbralik lastekaitsetöö töötajate endi hinnangul ja mida on neil vaja, et teha oma igapäevatööd parimal võimalikul moel. Esile on toodud ka kitsaskohad ja vajadused ning ettepanekud, kuidas lastekaitsetöötajate hinnangul lastekaitset lapsesõbralikumaks muuta.

Hooldus- ja suhtlusõigus Lapsesõbralik menetlus Lapse õigused vanemate vahelistes hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustes Kristi Paron
Lapsel on õigus olla ära kuulatud ja saada teavet teda puudutava menetluse kohta. Seejuures tuleb kohelda last väärikalt ning lapsesõbralikult. Euroopa Nõukogu selgituse kohaselt on lapsesõbralik menetlus kättesaadav, eakohane, kiire, hoolas, keskendub lapse vajadustele ning on nende järgi kohandatud.

Lapse õiguste kaitse suhtluskorra kohtulahendite täitmisel Birgit Siigur, Andra Olm, Andres Aru
Aastas lahendavad Eesti kohtud umbes 300 vaidlust vanemate vahel lapse suhtlusõiguse küsimuses. Selline kohtuvaidlus kestab keskmiselt 137 päeva, kuid on ka vaidlusi, mis kestavad 4–5 aastat. Kui vanemad ei jõua last puudutavas suhtluskorras kokkuleppele ja otsus tehakse kohtus „sundlahendusena”, on tõenäoline, et suhtluskorra täitmisel tekib probleeme.

Lapseröövi ja elatisega seotud küsimused – fookuses on Soome Merli Laur
Rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite arv suureneb iga aastaga. See nõuab lastekaitse spetsialistidelt rohkem teadmisi selliste juhtumite lahendamisel, et nad oskaksid anda pingelisse olukorda sattunud lapsevanematele selgeid juhiseid ja asjakohast nõu, mis ametkonna poole nad võiksid oma murega pöörduda. Sagedastele elatise ja lapserööviga seotud küsimustele vastavad justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunikud Anastasia Antonova ja Marii-Elisa Pärna.

Linnupesa-hooldus kui lapsekeskne lähenemine jagatud hooldusõiguse korral Rafaela Lehtme, Karmen Toros
Vanemate lahutuse negatiivsed mõjud lastele ja mõistmine, et laps vajab mõlemat vanemat ka pärast lahutust, on pannud vanemaid otsima loomingulisemaid lähenemisi hooldusele ja suhtluskorraldusele. Üks võimalus on kasutada elukorraldust, kus lapsed jäävad elama oma koju ning hooldusõigust jagavad vanemad elavad koos nendega kordamööda. Sellist lahendusviisi nimetatakse linnupesa-hoolduseks.

Tugi ja teenused Abivajava lapse märkamine esmatasandi tervishoius Maarja Kärson, Valeria Bida
ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on igal lapsel õigus võimalikult heale tervisele ja igakülgsele arengule, samuti õigus olla kaitstud kehalise ning vaimse vägivalla, vigastuste, väärkohtlemise ja hooletusse jätmise eest. Laste väärkohtlemine on aga niivõrd keerukas ja peidetud nähtus, et abivajavat last ära tunda ja olukorda sekkuda ei ole lihtne isegi õppinud tervishoiutöötajal.

Perevägivalda tunnistanud laps kui abivajav laps Jako Salla, Triin Raudsepp
Perevägivalla tunnistaks olemisel on ilmselge mõju lapse arengule ja heaolule. Lapse aitamiseks tuleb tema vägivallakogemus kõigepealt välja selgitada, seda hinnata ning seejärel võtta ette sammud vägivalla kogemise lõpetamiseks lapse jaoks ning asjakohase abi pakkumiseks.

Kinnise lasteasutuse teenus tugevdatud toetusega teenuseks Kiira Gornischeff, Kristi Loide
Kinnise lasteasutuse teenust on osutatud pisut üle 1,5 aasta. Nüüd saab teha kokkuvõtteid, vaagida edusamme ja arengukohti. Artiklis vaadeldakse teenuse praegust korraldust ja uut kontseptisooni lähemalt. Tutvustatakse ka teenusel viibinud noorte mõtteid ja ettepanekuid.

Integreeritud teenuste mudel pakub senisest rohkem tuge Alice Juurik, Gabriela Rooso, Nele Labi, Piret Liba
Sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, SA Innove ning sotsiaalkindlustusamet alustasid koostööd, et puudega laps ja tema pere jõuaksid vajalike teenusteni kiiresti ja mugavalt. Koos omavalitsustega katsetatakse lahendust, kus eri valdkondade hindamised tehakse koos, et lapsevanemad ei peaks pöörduma mitme asutuse poole ning teenused tagatakse lapse peamises viibimiskohas, näiteks lasteaias, koolis või kodus.

Raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiisiku- ja lapsehoiuteenus Kadri Arumetsa
Puudega laste suure arvu tõttu on vajadust tugiisiku- ja lapsehoiuteenuse järele üha enam. Uurimusest selgus, et Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel pakutakse lisaabi kohalikele omavalitsustele tugiisiku- ja lapsehoiuteenuse pakkumiseks üsna suures mahus, siiski on nõudlus suurem kui pakkumine: sobivaid tugiisikuid napib ning teenused ei ole abivajajatele alati kättesaadavad.

Kohalik omavalitsus Võru linna sotsiaaltöö korralduse mured ja rõõmud Eve Ilisson
Haldusreform Võru sotsiaaltöö korraldust ei puudutanud,kuid ka rahulikuma arenguga kaasneb pidev töö, et tagada lahendused, mis aitavad kohalike elanike vajadusi paremini täita. Võru sotsiaaltöötajad seisavad linnakodanike heaolu, tervise ja võimalikult iseseisva toimetuleku eest. Selle nimel töötades kasutatakse kõiki oskusi ja kogemusi ning lugu peetakse ka kolleegide heast nõuandest.

Jõelähtme – aja lugu elab siin Pilleriin Kurg
Jõelähtme valla sotsiaaltöö tegijad usuvad, et sotsiaaltöö on alati sotsiaaltöötaja nägu. Meeskonnas on nii pikaajalisi kui ka uusi töötajaid, keda kõiki iseloomustab üks omadus: nad soovivad teha oma tööd hästi ikka selleks, et vallaelanike elu oleks kergem. Kontoritöö kõrval liigutakse palju ringi ja suheldakse elanikega, sest vaid nii saab inimeste olukorrast ja eluolust selge ülevaate.

Teraapia Kunstiteraapia annab lapsele võimaluse väljendada end turvalisel viisil Marika Ratnik
Visuaalkunstiteraapia on üks loovteraapia alaliike kõrvuti muusika, tantsu- ja liikumis- ning draamateraapiaga. Kõige sagedamini rakendatakse lastele ja noortele suunatud kunstiteraapiat sotsiaalses rehabilitatsioonis, kuid kunstiterapeute kaasatakse järjest enam ka haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste teenuseid osutavatesse meeskondadesse.

Sündmus Üleilmne laste heaolukonverents Tartus Dagmar Kutsar
Konverentsil oli viis peaettekannet, mis hõlmasid kõiki ISCI uurimis-, poliitika- ja praktikavaldkondi. Prof Asher Ben-Arieh (Israel) ja prof Ivar Frønes (Norra) analüüsisid lapse ja lapsepõlve käsitlusi ajas. Tänapäevaste lähenemisteni jõudes rääkisid nad lapsest kui tulevikule orienteeritud ning uuendustele avatud isikust, kes sotsialiseerumise protsessis on ka iseennast sotsialiseeriv subjekt.

Uus lahendus Kolmes omavalitsuses avati kogukondlikud ennetus- ja peretöökeskused
Septembris avasid uksed kolm Perepesa, mis tegutsevad SA Lapse Heaolu Arengukeskuse eestvedamisel. Omavalitsustega sõlmitud koostöölepete alusel avati Perepesad Põltsamaa ja Türi vallas ning Viljandi linnas. Perepesadega püütakse kohalikul tasandil senisest paremini toetada lastega peresid, ennetada probleeme ja vaimse tervisega seotud muresid. Pesadesse oodatakse eeskätt lapseootel ja eelkooliealisi lapsi kasvatavaid peresid.