Sotsiaaltöö

Kogukonnatöös peavad üliõpilased oluliseks suhestumist, kaasamist, usaldust ja dialoogi. Kogukond on identiteedi allikas, sotsiaaltöötaja jaoks tähendab see ka võimalusi, nende teadvustamist ja avardamist.

Maida Michelson ja Tatjana Stolfat kirjutavad oma kogemusest, kuidas sotsiaaltöötajad ja sotsiaalteenuste osutajad on andnud suure panuse pandeemiaga toimetulekusse. Nad on pidanud kohanema muutustega töökorralduses ning senisest enam on esile tõusnud vajadus tegelda töötajate endi vaimse tervise hoidmisega.

Millised on sotsiaalpedagoogika võimalused, kuidas näevad asjaosalised oma eriala praegust olukorda ja tulevikku? Vestlesid Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika (BA) eriala esimese ja teise kursuse tudengid Agnes Värik ja Einar Ilves ning vilistlane Merilin Uder. Küsis vilistlane Mailis Ostra.

Oleme harjunud töötama Astangul eraldi kabinettides, kus igaühel on suur ekraan, mugav tool ja laud. Kabinetivaikuses on hea tööle keskenduda. Üleöö muutus kõik. Vaikusest ja rahust ei jää midagi alles, kui peres kasvavad lapsed.

Viimasel ajal tehakse nalja isiklikust mugavusalast väljumise üle. Paljudel meist on elu pahupidi pööratud. Koroonaviirus on niivõrd oluliselt mõjutanud pea kõiki meie elu valdkondi, nii isiklikku elu kui ka tööd. Töötan psühholoogina kahjude vähendamise keskuses „Me aitame Sind” narkootilistest ainetest sõltuvate inimeste jaoks.

Enamik, kes me oleme valinud oma erialaks töö sotsiaalvaldkonnas, ei ole saanud ettevalmistust ega kogemust, et töötada olukorras, kuhu oleme praegu sattunud. Töökorralduse täielikule ümberkujundamisele lisaks peame täitma ülesandeid, mis nõuavad meilt kiireid otsuseid, enneolematut koostööoskust ja oma hirmudega toimetulekut.