Uudised

Tagasi

Uudis

16. SEPTEMBER 2020

Puukide kogumine on selleks aastaks lõppenud

Septembriga lõppes Tervise Arengu Instituudi (TAI) puukide kogumise kampaania „Pane puuk posti“. Kampaania jooksul saadeti puugipanka teadlastele uurimiseks üle 6200 puugi ning kaardile märgiti 15 152 puugi leiukohta kokku 21 373 puugiga.

Puukide kogumine puugipanka on selleks aastaks lõppenud, kuid puugiohtlike piirkondade kaardistamine veebilehel puugiinfo.ee jätkub endiselt. Leides endalt või oma lemmikloomalt puugi, tuleb see lihtsalt kaardile märkida. See teave aitab kaasa teadlaste puugiriski kaardi koostamisele ning aitab planeerida ennetavaid meetmeid, kui puugiarvukus muutub suureks.

Puugipanga projekt „Pane puuk posti“ õnnestus oodatust kordades paremini. TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller on väga positiivselt üllatunud kui palju inimesi puugipanga projektiga kohe kaasa tuli. „See on meile esimene kord, kui rakendasime Eestis uudsel viisil kaasavat teadust. Oleme väga tänulikud kõikidele, kes meile puuke saatsid ja oma panuse teaduse arengusse andsid,“ ütles Geller ja nentis, et kevadel püstitatud plaanid said isegi ületatud.

TAI viroloogialabori puugipanga külmikud on tänaseks täis puuke erinevate analüüside tegemiseks. Esimesed puugid jõudsid panka kohe kampaania esimestel päevadel. Iga üksikut puuki vahetult pärast TAI immunoloogia ja viroloogia laborisse saabumist uurima ei hakata. Kui laborisse on saadetud optimaalne arv puuke, vaadeldakse neid ühekaupa mikroskoobis, et väliste tunnuste järgi liigikuuluvust määrata. Saadetud puukidest moodustatakse nende arvu, uuringu vajaduse ja suuna põhjal valim, mis saadetakse haigusetekitajate olemasolu määramisele. Piisav arv puuke kogunes juuli alguseks, mil labor sai alustada esimeste vaatluste ja analüüsidega. Esimesed tulemused ja tagasiside puugisaatjatele on välja saadetud, kuid suurem osa tööd ootab puugipangas alles ees.

Kõik puugid haigustekitajate uuringusse ei satu

Esmalt jäävad välja need, keda pole võimalik uurida puugi seisundi tõttu, kuna on kas liiga katki surutud, liiga verd täis, kleeplindile väga tugevasti kleepunud või muul moel kahjustunud. Haigustekitajate uuringule sattumiseks koostatakse juhuvalimid teatud kriteeriumite alusel. Analüüsipiir iga maakonna kohta on vähemalt 300 puuki, et oleks enam-vähem võrdsed kogused, mida võrrelda. See tähendab, et kui ühest maakonnast saabus panka 300 või vähem puuki, lähevad haigustekitajate uuringusse kõik vähegi kõlblikud puugid. Näiteks Ida-Virumaalt saadeti 149 puuki, Harjumaalt ligi 2000 puuki. See tähendab, et Ida-Virumaalt analüüsitakse iga saadetud puuk. Harjumaa minimaalne valim osutus 420 puuki ehk analüüsimisele kuulub iga viies puuk.

Kui maakonnast on saadetud rohkem kui 300 puuki, siis koostatakse valim lähtudes kolmest kriteeriumist: asukoht, puugi seisund ning puugi arengustaadium ja sugu. Asukoha puhul jälgitakse, et maakond oleks võimalikult hästi kaetud. Puugi seisundi puhul on oluline, et puugi keha ei oleks lömastatud või muul moel kahjustatud. Analüüsimisel on eelistatud puugid, kes on arenguetapis nümfi staadiumis ja täiskasvanud emastel ehk neil, kes hammustavad inimesi ja loomi ning edastavad enim nakkusi. Inimeselt või lemmikloomalt eemaldatud puukidel on valimisse sattumise võimalus võrdne, kuid eelis on inimeselt eemaldatud puugil. Samuti satub suurema tõenäosusega valimisse see puuk, kelle kohta saatja palus tagasisidet.

Valimite koostamine ja haigustekitajate uurimine on väga ajamahukas töö. Esmalt võetakse ette puukide uurimine borrelioosi ja entsefaliidi haigustekitajate suhtes. Saadetud ja analüüsitud puukidest seni entsefaliiti leitud ei ole, borrelioosi nakkust on leitud ligikaudu 20% analüüsitud puukidest. Entsefaliidi ja borrelioosi analüüsid on plaanis käesoleva sügise jooksul ära teha ja lõplikud tulemused detsembris avaldada. Kõik saadetud puugid ja ka juba analüüsitud puugitud hoitakse pangas alles. Edaspidi on teadlastel plaanis analüüsida puuke veel teiste haigustekitajate suhtes.

Kampaania kokkuvõte

Puuke leiti kõikjalt. Inimestelt ja lemmikloomadelt teatati pea võrdselt puugileide, vastavalt 7135 ja 7413. Küll aga korjati loomade pealt palju rohkem puuke, kokku 13 380. Mujalt kui inimese või lemmiklooma pealt leitud puukidest registreeriti puugipangas 833 puuki, neist 303 saadeti puugipanka. Põnevamad kohad kust puuke leiti olid näiteks autoistmed, vannitoa kraanikauss, istmepadjad ja -tekid, kastekann, arusisalik ning hukkunud metsloomad.

Puugileide registreeriti kaardil 59 Eesti linnast, 179 alevist ja alevikust ning 2142 külast.  Aga mitte ainult Eestist, puuke saadeti ka paarist Soome maakonnast ja Yorgist.

Üheksa puugipanka saadetud puuki lähemal uurimisel siiski puukideks ei osutunud. Seitse täissöönud emaspuuki hakkasid teel puugipanka pakendis munele.

Kõige rohkem puuke saadeti puugipanka

MAAKOND

VALD

KÜLA

Harjumaa 1951

Saaremaa vald 613

Põllküla 183

Saaremaa 704

Tallinna linn 429

Pärispea küla 212

Tartumaa 486

Hiiumaa vald 325

Uralaane küla 126

 

Kuusalu vald 288

Jursi küla 111

Siinjuures väärib tähelepanu fakt, et samas on ainuüksi ühelt saatjalt hooaja jooksul puugipanka saadetud 205 puuki.

Puukide saatmine maakondade kaupa

MAAKONNAD

Puugikaardil registreeritud puugileide*:

Kokku puugipanga andmebaasis registreeritud puuke**:

Puugipanka saabunud***:

KOKKU

15152

21373

6199

Harju maakond

4254

5977

1951

Hiiu maakond

722

802

325

Ida-Viru maakond

663

912

149

Järva maakond

335

606

163

Jõgeva maakond

515

813

201

Lääne maakond

608

1051

295

Lääne-Viru maakond

1239

1812

408

Pärnu maakond

1124

1524

391

Põlva maakond

422

644

150

Rapla maakond

683

945

286

Saare maakond

1503

1908

704

Tartu maakond

1409

1949

486

Valga maakond

428

615

216

Viljandi maakond

632

918

222

Võru maakond

615

897

252

*Puugikaardile märgitud arv. Üks leid, üks registreerimine, üks kood.

**Ühe puugileiu registreerimise koodi alla võis olla märgitud rohkem kui 1 puuk. Näiteks leiti lemmikloomalt korraga 5 puuki jne.

***Puugipanka saabunud puukide arv, mis saabusid postiga või inimesed tõid ise „puugi postkasti“

Rekordarvud küladest ja linnadest (v.a. Tallinn) iga maakonna kohta registreerimisi ja leitud/registreeritud puuke:

 

 

Puugikaardil registreeritud puugileide:

Kokku puugipangas registreeritud puuke:

Harju maakond


(v.a Tallinn)

Põllküla

190

193

Hiiu maakond

Aadma küla

56

58

Ida-Viru maakond

Sonda alevik

56

58

Järva maakond

Paide linn

35

40

Jõgeva maakond

Jõgeva alevik

55

74

Lääne maakond

Haapsalu linn

81

160

Lääne-Viru maakond

Rakvere linn

149

196

Pärnu maakond

Pärnu linn

99

123

Põlva maakond

Kooli küla

27

29

Rapla maakond

Rapla linn

50

67

Saare maakond

Jursi küla

77

158

Tartu maakond

Tartu linn

216

254

Valga maakond

Uralaane küla

77

124

Viljandi maakond

Viljandi linn

72

130

Võru maakond

Ruhingu

61

107

 

Tallinna linnaosades registreerimisi ja leitud/registreeritud puuke:

 

Puugikaardil registreeritud puugileide:

Kokku puugipanga andmebaasis registreeritud puuke:

Nõmme

352

381

Pirita

208

207

Haabersti

1306

199

Lasnamäe

73

92

Kesklinn

70

77

Mustamäe

51

59

Põhja-Tallinn

46

78

Kristiine

38

42

Täpsustamata/teadmata

102

142