Uudised

Tagasi

Uudis

09. JUUNI 2020

HIVi levik Eestis on stabiliseerunud, ent jätkuvalt kõrgel tasemel

2019. aastal diagnoositi Eestis 178 uut HIVi juhtu ehk 14 juhtu 100 000 inimese kohta. Kuigi HIVi levik on stabiliseerunud, on see jätkuvalt kõrgel tasemel, olles Euroopa riikide võrdluses uute juhtude poolest kolmandal kohal, selgus värskelt avaldatud Tervise Arengu Instituudi ja Terviseameti raportist.

Kokku on aastatel 1988–2019 Eestis HI-viirus diagnoositud 10 079 inimesel. Vahemikus 2010–2019 on uute juhtude arv aastas langenud kaks korda.

Euroopa Liidus oli Eesti uute HIVi juhtude arvu poolest 2018. aastal Läti (17 juhtu 100 000 kohta) ja Malta (15 juhtu 100 000 kohta) järel kolmandal kohal (juhtude arv vastavalt 14, 17 ja 15/100 000). EL keskmine oli sel aastal 5 uut HIVi juhtu 100 000 inimese kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regiooni keskmine näitaja oli 16 ja kõrgeim Venemaal, kus 2018. aastal registreeriti 59 uut juhtu 100 000 inimese kohta.

Jätkuvalt avastatakse suurem osa uusi HIVi juhte Tallinnas ja Ida-Virumaal – 2019. aastal vastavalt 53% ja 25%. 2019. aastal oli naiste osakaal uute juhtude seas 37% ja see näitaja on viimasel viiel aastal olnud stabiilne.

HIVi diagnoosiga inimeste keskmine vanus on kasvanud nii meeste kui naiste seas. Vanemate kui 30-aastaste osakaal on uute HIVi juhtude seas viimasel viiel aastal veidi suurenenud, kuid absoluutarvud veidi langenud. „Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas ning eelkõige väga madal emalt lapsele nakkuse levik. Viimasel viiel aastal ei ole olnud mitte ühtegi juhtu,“ kommenteeris Tervise Arengu Instituudi uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna vanemteadur Kristi Rüütel.

Seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, on HIVi levimus stabiilne, kuid levik ei ole siiski lakanud. Suurenenud on ka homoseksuaalsel teel levinud juhtude arv. HIV-nakkuse heteroseksuaalsel teel leviku osakaal on kasvanud, eriti naiste ja vanemate kui 29-aastaste seas. Heteroseksuaalsel teel nakatunute puhul on vaid väga vähestel teada partneri riskirühm, mistõttu on raske hinnata, kas tegemist on kõrge riskiga inimeste (näiteks narkootikume süstivate inimeste) seksuaalkontaktidega või heteroseksuaalse levikuga kogu rahvastikus.

HIV-testimise tase Eestis on nii riskirühmade kui ka kogu rahvastiku seas aasta-aastalt tõusnud. „Selle alusel võib hinnata, et uute HIVi juhtude langus ei ole seotud vähenenud testimisega. Samas teevad muret nn hilised HIVi diagnoosid,“ lisas Rüütel. 2019. aasta uutest HIVi juhtudest teadaolevalt kümnendikul diagnoositi kolme kuu jooksul HIVi diagnoosist alates AIDS. See näitab, et inimene on olnud aastaid HIV-nakkuse kandja ilma ise seda teadmata. Viimase kümne aastaga on hiliste diagnooside osakaal tasapisi kasvanud.

Eestil on olemas HIVi riiklik tegevuskava aastateks 2017–2025, kus olemas vajalikud ja ajakohased meetmed nakkuse leviku ennetamiseks. Tegevuskavas on kolm olulist fookust: varane diagnoosimine, ravi ning ennetus riskirühmade seas. „Oluline on järgida HIVi testimise juhiste soovitusi nii esmatasandil kui eriarstiabis. Kõiki nakatunuid tuleb kohe hakata ravima ja tagama selle järjepidevuse ning ennetada riskirühmade nakatumist, milleks tuleb muuhulgas jätkuvalt tegeleda kahjude vähendamisega narkootikume süstivate inimeste seas,“ selgitas Rüütel.

 

Täpsem info:

Uuringu „HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis viimase 10 aasta jooksul, 2010–2019“ aruanne