Uudised

Tagasi

Uudis

30. APRILL 2020

Alkoholitarvitamine ei ravi ega kaitse Covid-19 eest

Koroonaepideemia levikuga üle maailma hakkasid ringlema ka valeväited, et alkoholil on raviv toime. Pärast alkoholist põhjustatud surmajuhtumeid Iraanis ja Indias tegi Maailma Terviseorganisatsioon avalduse, et murda müüti, nagu mõjuks kange alkoholi joomine tervendavalt ja koroonaviirust ennetavalt. Hoolimata sellest, et kanget alkoholi kasutatakse välispidiseks desinfitseerimiseks, ei kaitse alkoholi joomine Covid-19 eest ega aita seda ka ravida.

Alkoholi ei tohi kasutada viirushaiguste esmaste haigusnähtude ilmnemisel. Kuigi see võib esialgu näiliselt enesetunnet parandada, on sel mõjusid mis võivad haiguse kiirel ägenemisel organismi hoopis kurnata näiteks mõjutab alkohol vere hüübimist, tõstab vererõhku ja suurendab pulsi sagedust,

Alkohol kahjustab ka hingamiselundkonna immuunsüsteemi

Alkoholitarvitamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele mitmel viisil, näiteks  vähendab paljude vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning häirib see soolestikus tervislike ja ebatervislike bakterite tasakaalu ning nende koostööd immuunsüsteemiga.Lisaks näitavad uuringud, et alkoholi liigtarvitamine kahjustab ülemiste hingamisteede immuunsüsteemi rakk, muutes inimese viiruste suhtes vastuvõtlikumaks. Nii võib suureneda  kopsupõletiku, ägeda respiratoorse sündroomi ja tuberkuloosi risk.

Alkohol ei sobi stressiga toimetulekuks

Tervishoiuspetsialistid on mures selle pärast, et Covid-19 eriolukorra tõttu napsitavad inimesed kodus rohkem ja nende vaimne tervis halveneb. Eriti haavatavad on need, kel on varem olnud meeleolu- ja unehäireid, kes on olnud kimpus ärevuse ja depressiooniga või kel on raske alkoholitarvitamist kontrolli all hoida.

Muutunud töörutiin ja ebakindlus tuleviku ees põhjustavad lisa probleeme paljudele. On oluline, et inimesed teaksid peamisi eneseabi põhimõtteid, kuidas oma vaimset tervist hoida. Tähtis on meelde tuletada, et alkohol on psühhoaktiivne aine, mis suurendab depressiooni, ärevuse, hirmu ja paanika sümptomeid. Seetõttu peaksid kõik alkoholitarvitajad hoolsalt  kaaluma, enne kui tõttavad oma enesetunnet „kiire lõõgastaja“ abil leevendama. Alkohol ei aita stressiga toime tulla ei lühikeses ega pikas perspektiivis.

Alkohol ei lahenda probleeme, vaid loob neid juurde

Alkoholitarvitamine ei lahenda probleeme, vaid loob neid juurde: halvenevad suhted lähedaste või tööandjaga, tehakse ebaadekvaatseid otsuseid, suureneb risk sattuda õnnetustesse ning mõnikord võib vallanduda ka vägivaldne käitumine.

Kui sinu peres on alkoholisõltuvusega inimene, kelle joomine väljub kontrolli alt ja sellega võib kaasneda vägivald, tuleb sul häbenemata lähtuda enda ja laste vajadustest ning otsida abi. On hea, kui oled sellisteks olukordadeks valmistunud ja sul on toetavate inimeste võrgustik, kellele võid helistada ka õhtul hilja ja kes võib sulle järele tulla. Suure vägivallaohu korral  tuleb kutsuda politsei.  

Alkohol ja ravimid ei käi kokku

Haiguste ajal on hea meelde tuletada, et nii retsepti- kui ka käsimüügi ravimite võtjad peavad alkoholist hoiduma. Alkoholi ja ravimite koostoime võib olla ohtlik isegi siis, kui neid ei võeta ühel ajal.

Alkohol võib ravimi toimet olulisel määral muuta. Mõnel juhul muudab alkohol ravimid vähem tõhusaks või suurendab ravimi toimet ja kõrvalmõjusid. Näiteks antibiootikumide puhul võib alkoholitarvitamine vähendada ravimi efektiivsust, kuid rahustite ja uinutite tarvitamine koos alkoholiga võib olla eluohtlik. Ka valuvaigistite ja palavikualandajate võtmine koos alkoholiga häirib maksafunktsiooni ja võib põhjustada tõsiseid probleeme, sealhulgas maksapuudulikkust.

Soovitused, kuidas koduses isolatsioonis või karantiinis toime tulla ilma alkoholi tarvitamata või tarvitamist suurendamata.

  • Söö korrapäraselt ja mitmekesiselt. Hoidu stressisöömisest, kuid luba endale aeg-ajalt midagi head. Joo piisavalt vett.
  • Kujunda oma päevane rutiin ja pea sellest kinni.
  • Treeni või liigu sees või väljas.
  • Ole sõprade ja sugulastega ühenduses sidevahendite kaudu, see leevendab üksindust ja aitab meeleolulanguse vastu.
  • Abista teisi ja ole neile toeks. Kui keskendud teistele, aitab see sul ärevuse unustada, kuid pea kinni distantsi hoidmise reeglitest.
  • Maga 7–9 tundi ööpäevas, väldi enne magamaminekut ekraane, vähenda kofeiinitarvitamist.
  • Leia endale usaldusväärne infokanalkuid ra jälgi uudiseid pidevalt, sest see võib muremõtteid suurendada. Hoia end toimuvaga kursis ainult mõned korrad päevas.
  • Püüa teadvustada oma korduvaid negatiivseid mõtteid ja asenda need toetava mõttega, näiteks „Ma tulen toime“.
  • Avasta kasvõi üks tegevus, mis su enesetunnet parandab: käi vannis, loe, kirjuta, mängi mänge, lahenda ristsõnu või sudokusid, joonista või maali, õpi uut keelt jne.
  • Õpi lõõgastuma. Näiteks otsi internetist lõõgastumise võimalusi ja viise, see aitab ärevusega toime tulla.
  • Ära osta koju alkoholi, vaid hoia varu endale meeldivatest alkoholivabadest jookidest.
  • Pea alkoholipäevikut joodud koguste jälgimiseks ning oma mõtete ja emotsioonide väljendamiseks.
  • Ära tarvita alkoholi laste ees.

Autor: Anneli Sammel, Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht

 

Allikad: