Väljaanded

Back

31 AUGUST 2020

Sisukord

Untitled

Eessõna. Dagmar Narusson: soovin sulle head vaimset tervist ja kogukonda kuulumise tunnet! Kutsun kaasa mõtlema, kuidas on omavahel seotud positiivse vaimse tervise hoidmine, personaalse taastumise toetamine, lootuse väärtustamine, kogukondlikkus ja avatud dialoog. Kõigist neist teemadest on selles numbris juttu.

Persoon. Taastumise ekspert Triin Vana: kui näeme ainult probleeme, siis jäävad parimad lahendused leidmata
Kadri Kuulpak
Triin Vana leiab, et sotsiaaltöötajad on seatud eesmärkidega tihti mitu sammu kliendist ees ja too loobub seetõttu abist. Ta usub: kuni inimene elab, on tal motivatsiooni. Hea sotsiaaltöötaja aitab selle üles leida.

Uurimus. Taastumist ja toimevõimekust toetav töö vaimse tervise valdkonnas
Dagmar Narusson
Sotsiaalalal ja vaimse tervise valdkonnas on tähtis otsida kooskõla uuenenud arusaamadega ning leida viise kestva vaimse tervise raskustega inimeste igapäevaelus hästi toimetulemise ning personaalse taastumise toetamiseks kogukonnas. Doktoritöö uurimuse eesmärk oli tuua välja praktikute tegevused personaalse taastumise, toimevõimekuse ja iseseisvuse saavutamise protsessi toetamisel.

Taastumist toetavad meetodid. CARe metoodika kui kõikehõlmav rehabilitatsioonikäsitlus
Karin Hanga
Haavatavas positsioonis olevate inimestega töötavatele spetsialistidele pakub CARe metoodika hea raamistiku: annab juhiseid, kuidas luua toimiv koostöösuhe ning kuidas võimalikult terviklikult mõista inimese elu ja vajadusi ning pakkuda tuge taastumisel ja parema elukvaliteedi saavutamisel.

Taastumist toetavad meetodid. CARe metoodika rakendamine Eesti Töötukassas
Kadi Roosipuu
Töövõimereform on toonud teiste seas töötukassa vaatevälja raskemate psüühikahäiretega ning psüühiliselt ja sotsiaalselt haavatavad inimesed, kes võivad vajada mitmekülgset ja ulatuslikku tuge, et jõuda tööotsingute ning sobiva tööni.

Taastumist toetavad meetodid. Vaimse tervise kogemuslugude jagamine: täisealiste noorte perspektiiv
Kelli Ilisson
Infoühiskonna muutuste keerises jääb enda eest hoolitsemine tihti tagaplaanile. Eriti vajavad märkamist ja tuge vaimse tervise raskustega või vähesemate võimalustega inimesed, nt noored, kes on alustamas iseseisvat elu ning üritavad toime tulla ka kriisist taastumisega.

Taastumist toetavad meetodid. Kogemusnõustaja töö ja kogemuslugu kui töövahend
Inge Vallandi
Vaimse tervise raskustega seotud kogemuslugude rääkimise eesmärk on anda kuulajatele, nt tööandjatele või rehabilitatsioonispetsialistidele aimu, mis toimub psüühikahäirega inimesega. Sageli räägivad taastujad kogemuslugusid ka omavahel. Siis on loo mõte ja eesmärk pakkuda võimalust mõelda ja elada kaasa.

Taastumist toetavad meetodid. Avatud dialoog: võimalus muudatusteks vaimse tervise valdkonnas
Dagmar Narusson
Avatud dialoog võimaldab saavutada unikaalseid vestlusi, mis koondavad vaimse tervise raskustega inimese ja tema võrgustiku ressursid ning loovad selle kaudu võimaluse positiivseks muutuseks. Need hõlmavad kindlaid elemente ja rääkimise-kuulamise viise.

Taastumist toetavad meetodid. Helen Cyrus: Mõttetreening aitab näha võimalusi ja valikuid
Dagmar Narusson
2018. aasta septembris ja oktoobris viis Helen Cyrus Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis ellu koolituse „Coaching personaalse taastumise toetamiseks”. 2019. aasta septembris korraldas ta Nottinghamis täienduskoolituse eestlastele, kes rakendavad oma töös coaching'u ehk mõttetreeningu elemente. Sellele lisaks julgustab ta Eesti mõttetreenerite kogukonda, kes isekeskis koos käib.

Taastumist toetavad meetodid. Coaching ehk mõttetreening personaalse taastumise toetuseks
Triin Rebbas, Dagmar Narusson
Spetsialistide sõnul on psüühikahäiretega inimesi mõnikord raske uskuma panna, et nad on iseseisvad ja neil on kontroll oma elu üle. Mõttetreeningu harjutusi tehes leiavad nad oma elust valdkondi, mida saavad kontrollida. Iseseisvuse ja kontrollitunde saavutamine on inimese taastumise teekonnal väga tähtis.

Taastumist toetavad meetodid. Ohumärkide plaan ja kriisikaart vaimse tervise raskustega inimestele
Eveli Lilleoja
Vaimse tervise raskustega inimesed saavad kujundada oma elu palju turvalisemaks, kui nad õpivad ära tundma tagasilanguse ja kriisi lähenemise märke. Turvalisemale elukorraldusele aitavad kaasa ohumärkide plaan ja kriisikaart, kuhu inimene paneb kirja ootused tema turvalisele kohtlemisele olukorras, kus ta vajab kriisiabi.

Taastumist toetavad meetodid. Kriisikaart kui võimalus vaimse tervise kriise ennetada ja juhtida
Anna Toots, Külli Mäe
Kriisikaart on uus võimalus tulla toime haavatavusega ja ennetada ning juhtida vaimse tervise kriise. Artiklis esitame ülevaate aastatel 2018–2019 välja töötatud kriisikaardi teenusest ning kriisikaardi omanike ja nõustajate kogemusest. Vaata ka kriisikaardi näidist

Taastumist toetavad meetodid. Psüühikahäirega lapsevanemad ootavad usaldust ja toetust
Aria Jürgensoo
Psüühikahäirega lapsevanemad on raskustele vaatamata oma lastele väga pühendunud ja suhe lastega on nende elus tähtsal kohal. Kahtlemata vajavad nad mõnikord lapsevanema rollis ja oma terviseolukorraga toimetulemisel toetust ning abi, kuid selle vastuvõtmine eeldab spetsialistide lugupidavat ja mõistvat suhtumist.

Taastumist toetavad meetodid. Personaalne taastumine ja perekond
Riina Järve-Tammiste
Kui ühel pereliikmel ilmnevad raskused vaimse tervisega, tähendab see, et häiritud on kogu pere kui sotsiaalse võrgustiku toimimine. Haavatavaks muutuvad ka inimese lähedased. Et õppida selle haavatavusega toime tulema, vajavad omaksed hästi kättesaadavat ja õigeaegset tuge.

Taastumist toetavad meetodid. Mida pakub taastumiskolledžite liikumine?
Urve Tõnisson
Uuringud kinnitavad, et toetatud enesejuhtimine on kasulik eri tüüpi tervisehäirete korral. Tähtis on aidata inimestel saada asjatundjaiks oma elu puudutavates küsimustes. Taastumiskolledžis töötavad spetsialistid aitavad inimestel mõista oma probleeme ja õppida, kuidas paremini toime tulla, et liikuda oma eesmärkide poole.

Sotsiaaltöö korraldus.Teekond katsetustest rakendatava mudelini
Gerli Aavik-Märtmaa
Abivajava inimese jaoks on tervishoiu ja hoolekande piirid tihti kunstlikud. Abivajaduse tekkides ei ole inimesele oluline, kas vajalikku teenust rahastab kohalik omavalitsus, sotsiaalkindlustusamet või haigekassa – ootus on, et riik tuleb raskel hetkel appi.

Õigus. Sotsiaalabi piirid – inimeste õigused ja kohalike omavalitsuste kohustused
Raina Loom, Juta Saarevet
Riigikohus andis 9. detsembri 2019. aasta otsuses Narva linna näitel kohalikele omavalitsustele suuniseid, millest need peavad sotsiaalteenuseid korraldades lähtuma.

Teenuste kvaliteet. QualityRights – Maailma Terviseorganisatsiooni algatus inimõiguste edendamiseks
Katrin Tsuiman
WHO QualityRights teenuste kvaliteedi hindamismetoodika, hoolekande- ja tervishoiuasutustele mõeldud juhiste ja värskelt avatud eestikeelse e-õppekeskkonna eesmärk on, et kõik psühhosotsiaalselt haavatavate inimeste abistamisega seotud spetsialistid ja ka neid ümbritsevad inimesed tunneksid ning järgiksid inimõiguste põhimõtteid.

Sotsiaaltöö praktika. Kuressaare Hoolekanne ja selle uuendusmeelne meeskond
Ene Vahter
Kuressaare Hoolekande töötajaid iseloomustavad pühendumus, empaatiavõime ja oskus ning soov teha meeskonnatööd. Üheskoos võeti kasutusele tarkvararakendus, mis hõlbustab töötegemist ja hoiab kokku töötaja aega. Niisamuti aidatakse ühisel jõul ja parimal viisil oma piirkonna abivajajaid.

Mõtisklus. Teekond hooliva kogukonnani
Annika Laats
Me kõik oleme üksteisega seotud, nähtavate ja nähtamatute niitidega ning vajame inimesi enda ümber. Mida saame ise teha selleks, et meil oleks hingega hoolivaid kogukondi? Kuidas muuta olukorda, ümbritsevat ja inimesi enda ümber? Kuidas muuta ennast?

Analüüs. Hea juurdepääs e-teenustele tagab inimeste võrdsema kohtlemise
Monika Liister
2012. aastal ratifitseeris Eesti riigikogu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Sellega võeti ka kohustus kaitsta nende inimeste võrdset ligipääsu füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele, suhtlusele, avalikele asutustele ja hoonetele ning teenustele. Kuus aastat hiljem tuvastas Eesti Puuetega Inimeste Koda konventsiooni sõltumatut variraporti koostades, et ligipääsetavusega on meil jätkuvalt probleeme.