Väljaanded

Tagasi

14. DETSEMBER 2018

Loe artikleid!

Valik Sotsiaaltöö nr 4/2018 artikleid

  • Persoon. Pille Vaiksaar: eesmärk on, et lapsed saaksid meie juurest lahkudes eluga paremini hakkama
    Kristina Traks
    Tunnustatud laste hoolekande arendajal Pille Vaiksaarel on täitunud veidi üle aasta Maarjamaa Hariduskolleegiumi juhina. Kunagise Kaagvere ja Tapa erikooli baasil moodustatud kool on korraga nii haridus-, hoolekande- kui ka teraapiaasutus tõsiste käitumisprobleemidega lastele. „Muidugi on tulevik igaühel erinev, kuid püüame ikka uskuda, et saame aidata kõiki, kes siia tulevad,” ütleb Pille Vaiksaar.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Pikaajaline hooldus seisab muutuste lävel
    Maarja Krais-Leosk
    Järgmistel aastatel toimub pikaajalise hoolduse süsteemis suuremaid ja väiksemaid muudatusi, mis aitavad parandada teenuste kvaliteeti ja nende kättesaadavust ning arvestada rohkem iga inimese ja perekonna vajadustega.
  • Õigus. Sotsiaalteenuste tutvustamisest linna ja valla kodulehel
    Kristi Ploom, Riste Uuesoo
    Õiguskantsleri ametkond on sel aastal võtnud vaatluse alla info, mida vallad ja linnad oma kodulehel sotsiaalteenuste kohta jagavad. Sellise teabe tähtsust ei saa alahinnata, kuna need teenused aitavad tagada inimväärse elu neile, kellel on keeruline iseseisvalt toime tulla.
  • Sotsiaaltöö praktika. Kinnise lasteasutuse teenus
    Egle Välba, Monika Feofanova, Pille Vaiksaar
    Kinnise lasteasutuse teenus on mõeldud viimase abinõuna lapsele, kelle käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste inimeste elu või tervist.
  • Sotsiaaltöö praktika. Võrgustikukoostöö kohalikus omavalitsuses
    Kadi Lauri
    Artikkel tutvustab kohalike omavalitsuste võrgustikutöö hea praktika näiteid laste ja perede toetamisel ning Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna teenuseid, mis pakuvad mitmekülgset tuge omavalitsustele ja lastekaitse võrgustiku liikmetele.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 2013–2017
    Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
    Ülevaade sisaldab andmeid teenusesaajate arvu, soolise ja vanuselise jaotuse kohta. Samuti saab teada, kuidas teenust osutanud asutused jaotusid kohtade arvu järgi ning kuidas muutusid vaadeldavatel aastatel üldhooldusteenuse osutamise kulud ja rahastamisallikad.
  • SeadusSeadusemuudatused 2019. aastal
    Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond. 
    Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond on valmistanud ette mitmeid riiklikke hoolekandeteenuseid puudutavaid muudatusi, mis on tänaseks läbinud kooskõlastusringi ja jõustuvad 2019. aastal.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Statistika. Sotsiaalse kaitse kulutused kohaliku omavalitsuse üksustes, 2013–2017. Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
    Artiklist saab ülevaate, kui palju on kasvanud KOV sotsiaalse kaitse kulutused aastatel 2013–2017 ning kui suure osa neist moodustas riiklik toimetulekutoetus. Saab võrrelda värskeid andmeid maakonniti ning nende jaotust sihtrühmade järgi.
  • Statistika. Koduteenuse osutamine aastatel 2013–2017. Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond
    Ülevaade koduteenuse osutamise kohta aastatel 2013–2017 sisaldab andmeid teenuse saajate jaotusest soo ja vanuse järgi ning maakonniti; samuti teenust osutanud omavalitsuste arvu ja maakondliku jaotuse kohta, aga ka koduteenuse osutamiseks tehtud kulutuste jaotusest katteallikate järgi.
  • Info. PRIDE eelkoolitus toimub regulaarselt, osaleda saavad ka eestkostepered. Enelis Linnas
    Lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele suunatud PRIDE eelkoolitused, mida korraldab Tervise Arengu Instituut, toimuvad regulaarselt eri paikades üle Eesti, nii eesti kui ka vene keeles. Teadmiste ja oskuste omandamise kõrval aitab koolitus perel hinnata koolitajate abil oma valmisolekut ja ressursse kasvatada last, kes ei saa elada kes ei saa elada oma sünniperes. Novembris alustatakse teavituskampaaniaga, mis aitab tõsta inimeste teadlikkust perepõhisest asendushooldusest.

Valik Sotsiaaltöö nr 3/2018 artikleid

  • Sotsiaaltöö meetodid. Tugevustele suunatud mõtteviis: pere kaasamist toetav lähenemine. Karmen Toros, Michael C. LaSala
    Artikkel kirjeldab tugevustele suunatud lähenemist, mida lastekaitsetöötaja saab rakendada pere kaasamisel lapse abivajaduse hindamisse. Uuringute järgi on kõige tulemuslikum selline lähenemine hindamisele, mille puhul raskuste ja puudujääkide asemel pööratakse tähelepanu indiviidi, pere ja ka kogukonna tugevustele ning ressurssidele, mis aitavad raskusi ületada.
  • Persoon. Rahulik optimist Riho Rahuoja: „Sotsiaalsed probleemid on olemas ja need vajavad meie tähelepanu!” Rain Resmeldt Uusen
    Ajakirja Sotsiaaltöö kolleegiumi liige ja Hiiumaa Sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja peab end kohusetundlikuks meeskonnatöötajaks, kes kohaneb uute oludega kiiresti ja süstib ka teistesse optimismi. Kevadel andis Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon pikki aastaid sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantslerina ja maavalitsuses töötanud Rahuojale üle elutöö tegija tiitli.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Uued algatused hoolekandes. Ketri Kupper
    Sotsiaalministeeriumis on käivitunud mitmed hoolekande arendamise projektid, millest võib ka kohalikel omavalitsustel palju kasu olla. Kuues maakonnas alustati vabatahtliku töö korralduse mudeli katsetamist: vabatahtlikud hakkavad abistama eakaid ja erivajadusega inimesi. Nelja organisatsiooni koostöös luuakse dementsuse kompetentsuse keskusi; kuues omavalitsuses tuleb suure hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele parima lahenduse leidmisel appi hoolduskoordinaator.
  • Seadus. Hariduslike erivajadustega laste toetamine: muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Piret Liba, Nele Labi
    Haridusega erivajadustega õpilaste õppekorraldust muudeti eesmärgiga luua õpilastele paremad võimalused võimetekohase hariduse omandamiseks. Artikkel tutvustab seadusemuudatusi ning samme, mida on astutud nende rakendamiseks. Artiklit kommenteerib Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht, kes toob välja takistused, mida tuleks ületada kaasava hariduse idee elluviimiseks.
  • Õigus. Andmekaitsespetsialist aitab muuta teenused turvaliseks ja usaldusväärseks. Signe Heiberg
    25. maist Euroopa Liidus kehtima hakanud isikuandmete kaitse üldmäärus on toonud kaasa mõningaid uusi nõudeid avaliku ja erasektori asutustele. Üks uus kohustus avaliku sektori andmetöötlejatele on määrata andmekaitsespetsialist, erasektori ettevõttel sõltub see kohustus andmetöötluse mahust ja sisust. Samuti on nüüd vaja teada, mis dokumendid on isikuandmete töötlemise ülevaade ja mõjuhinnang, ning mida tähendab andmete ülekantavuse nõue.
  • Sotsiaaltöö praktika. Rahvusvahelised lastekaitsejuhtumid Sotsiaalkindlustusameti praktikas. Katrin Malm
    Rahvusvahelist lastekaitsejuhtumit eristab teistest juhtumitest see, et tegu on olukorraga, kus abivajav laps või üks lapsevanem on pärit, elas või elab endiselt välismaal. Artiklis analüüsitakse sotsiaalkindlustusameti poolt registreeritud juhtumeid, pikemalt on juttu saatjata alaealistest ja nn lapseröövi juhtumitest.

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Sotsiaaltöö haridus. Põhja- ja Baltimaade sotsiaaltöö doktoriõppe võrgustiku (NBSW) suvekool Tallinna Ülikoolis. Merike Sisask, Riina Kiik, Kersti Kriisk, Koidu Saia ja Reeli Sirotkina
    21.–24. augustil toimunud suvekoolis osales 19 doktoranti kaheksast Euroopa riigist. Suvekooliteemaks oli „Multi-distsiplinaarsus ja multi-positsioneerimine sotsiaaltöö valdkonna uurimistöös – läheduse ja distantsi tasakaalus hoidmine”. Korraldajad koostasid uudiskirjale artikli, kus annavad ülevaate peaesinejate ettekannetest.
  • Statistika. Sotsiaalteenuste osutamine kohaliku omavalitsuse üksustes 2017. aastal. Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistikaosakond
    Sotsiaaltöö uudiskirjale koostatud ülevaates esitatakse statistikat kohaliku omavalitsuse üksustes korraldatavate sotsiaalteenuste kohta. Vaatluse all on 7 teenust, mille kohta on esitatud andmed maakonniti haldusreformieelse haldusjaotuse järgi: eluruumi tagamise teenus, koduteenus, tugiisikuteenus, puudega täisealise isiku hooldus, isikl
    iku abistaja teenus, sotsiaaltranspordi teenus ning raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus. Arvestuslikke näitajaid on toodud ka kohaliku omavalitsuse üksuse ehk KOVi tasandil. 
  • Info. Sotsiaalkindlustustusameti artiklid Sotsiaaltöö uudiskirjas, september 2018. Marie Johanson, Ann Lind-Liiberg
    Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös suvel korraldatud turunduskampaania „Mida teha, kui lähedane vajab hooldust” aitas suurendada inimeste teadlikkust inimese ja tema lähedaste võimalustest, õigustest ja kohustustest üldhooldusteenuse saamisel. 26. septembril avatakse Tartus Lõuna Lastemaja, mis pakub lapsesõbralikus keskkonnas spetsialistide abi seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lastele. Koostöös Läänemeremaade Nõukogu riskilaste töörühmaga andis Sotsiaalkindlustusamet PROMISE II projekti raames välja lastemaja kvaliteedinõuded, millest lähtutakse teenuse edasisel arendamisel.

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2018 artikleid

  • Persoon. Koostegutsemine annab palju jõudu ja kogemusi. Sirlis Sõmer-Kull
    Aasta sotsiaaltöötaja 2017, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist Marina Runno on oma kolleegide ja partnerite silmis igati hinnatud töökaaslane. Kolleegid iseloomustavad Marinat kui pühendunud, siirast ja sihikindlat inimest, kelle südameasjaks on puuetega inimeste heaoluga seotu. Talle on oluline, et ühiskond pakuks east ja erivajadustest sõltumata kõigile võrdselt osalusvõimalusi.
  • Uurimus. Puudega laste perede teenuste kasutamine ja nende vajadus. Mari Sarv
    Turu-uuringute AS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar viisid sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu. Artikkel käsitleb ülevaatlikult peamiselt sotsiaal- ja haridusvaldkonna kaudu pakutavate puudega lapsi toetavate teenuste kasutamist, puudega laste vanemate tunnetatud vajadust nende teenuste järele ning probleeme seoses teenuste kättesaadavusega.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Uued võimalused mitmekülgse abivajadusega lastele. Elise Nikonov, Egle Välba, Kadi Lauri
    2018. aastast jõustus mitu seadusemuudatust, millega tuleb kohalikel omavalitsustel tegeledes abivajavate ja/või õigusrikkumisi toime pannud lastega arvestada. Artiklis selgitatakse kuidas on korraldatud abivajava ja/või õigusrikkumise toime pannud lapse suunamine sotsiaalse rehabilitatsiooni, kinnise lasteasutuse või mitmedimensioonilise pereteraapia teenusele ning mida endast kujutab lepitusteenus.
  • Õigus. Võlgniku ja võlausaldaja vastanduvate huvide tasakaal täitemenetluses. Helen Kranich, Angelika Sarapuu
    Õiguskantsler saab pidevalt murelikke kirju inimestelt, kes on sattunud täitemenetluse tõttu raskustesse. Seni on avalikkuseni jõudnud rohkem võlgnike mured, kuid õiguskantsler on korduvalt kokku puutunud ka juhtumitega, kus see inimene, kellele ollakse võlgu, on ise samasuguses või veelgi keerulisemas olukorras. Artiklis analüüsitakse täitemenetluse üldist olemust ja eesmärki ning võlgniku ja võlausaldaja rolle täitemenetluses. Samuti selgitatakse, miks on vara, palga ja isegi pensioni osaline arestimine õige ka siis, kui see on võlgniku jaoks väga raske.
  • Õigus. Patsienditestament aitab arvestada inimese ravialasete soovidega. Aigi Kivioja
    Tervishoiuteenust saab inimesele üldjuhul osutada üksnes siis, kui ta on sellega nõus. Paraku võib inimene sattuda olukorda, kus ta ise enam ei suuda oma tahet väljendada. Ka sellises olukorras tuleb tervishoiutöötajal välja selgitada, kas ja millist ravi inimene eeldatavasti soovib. Artiklis selgitatakse, mida saaks seaduste tasandil ette võtta, et senisest paremini arvestada otsusevõimetus seisundis inimese sooviga tervishoiuteenust saada või mitte.
  • Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Sotsiaaltöö haridus. Sotsiaaltöö õppekavad 2018.–2019. õppeaastal
    Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ootavad huvilisi, kellel on soov omandada sotsiaaltöö alal töötamiseks vajalik erialane haridus või oma seniseid erialaseid teadmisi täiendada. Tulla saab nii rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse kui ka magistriõppesse. Võrreldes varasemaga on õppekavade valikus 2018./2019. õppeaastal ka mitmeid muudatusi.

  • StatistikaPuudega laste arvu iseloomustavad statistilised näitajad viimase kümne aasta kohta
    Mari Kreitzberg, analüüsi ja statistika osakonna analüütik, sotsiaalministeerium

Valik ajakirja 20. aasta erinumbri artikleid

Sotsiaaltöö uudiskirjast

Avatud taotulusvoorud. Sotsiaalministeerium asub toetama hoolekandeteenuste ja -toodete arendamist.
Kristiina Tuisk, Terry Ney

Statistika. Puudega isikute hooldus.
Analüüsi ja statistika osakond, sotsiaalministeerium

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2018 artikleid

  • Persoon
    Anne Daniel-Karlsen – pühendunud perevägivallas kannatanud laste aitamisele. Kristina Traks
    2017. aasta sügisel sai Zonta International Eesti klubi auhinna sotsiaaltöö magistri haridusega lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen silmapaistva tegevuse eest inimõiguste ja nõrgemate kaitsel. Viimased seitse aastat töötab ta lastepsühhiaatrina lisaks Tartu Maarja tugikeskusele ka Herbert Masingu koolis ja Tähtvere Avatud Naiste Keskuses, aidates perevägivallas kannatanud lapsi.
  • Sotsiaaltöö korraldus
    Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised ja EQUASS kvaliteedijuhtimissüsteemi uus metoodika. Marie Johanson
    Sotsiaalkindlustusamet (SKA) töötas välja sotsiaalteenuste üldise kvaliteedijuhise ning sisustas seaduses sätestatud põhimõtted, mis laienevad kõigile teenustele ja teenuseosutajatele. Samuti täidab SKA kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS Eesti kohaliku esinduse rolli, sellest aastast on kasutusel uus metoodika.
  • Õigus
    Probleemkohad kohalikes sotsiaalteenuste määrustes. Kristi Ploom
    Õiguskantsler kontrollis eelmisel aastal nelja kohaliku omavalitsuse määrusi, mis reguleerivad sotsiaalteenuste korraldamist. Eesmärk oli veenduda, et kohalikud määrused ei piira võrreldes sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga lubamatult abivajajate õigust saada kohustuslikke sotsiaalteenuseid. Ka teistel omavalitsustel tasub teada, mida on lubatud reguleerida kohalikes määrustes ja mida mitte.
  • Ülalpidamiskohustus eaka pereliikme seisukohast. Katrin Orav
    Riigikantselei tellimusel viis advokaadibüroo LEXTAL ühes koostööpartneritega 2017. aasta sügisel läbi analüüsi ning koostas juhendmaterjalid kohalikele omavalitsustele (KOV) seoses ülalpidamiskohustuse tõlgendamisega eaka pereliikme hooldamise seisukohalt. Artikkel annab ülevaate analüüsi tulemustest ja koostatud juhendmaterjalidest.

  • Omavalitsuse eestkostel oleva lapse elatisraha. Nõuda seda või mitte?Tambet Drell
    Kui laps on omavalitsuse eestkostel, peab omavalitsus nõudma lapse seadusjärgsetelt ülalpidajatelt elatise sisse. Möödunud sügisel lõppenud Riigikontrolli audit näitab, et olukord on paranemas ja järjest vähem on neid lapsi, kellel jääb elatisraha saamata omavalitsuse tegevusetuse tõttu.
  • Teenuste arendamine
    PRIDE eelkoolituse ning perevanema ja kasvataja baaskoolituse arendamine. Enelis Linnas
    Euroopa Sotsiaalfondi meetme TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine” toel on riik saanud võimaluse parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendades asendushoolduse pakkujatele tugi- ja järelhooldusteenuseid ning koolitusi. Artiklis kirjeldatakse Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel uuendatud koolitusi: lapsendajatele ja hooldusperedele mõeldud PRIDE eelkoolitust ning perevanema ja kasvataja baaskoolitust.
  • Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

Valik Sotsiaaltöö nr 4/2017 artikleid

  • Persoon. Anu Hall otsib ja leiab häid lahendusi. Keiti Piirisild
    Anu Hall (35) püüab maailma muuta mitmel rindel. Ta on sihtasutuse Hea Hoog juht; viib ellu oma kauaaegset unistust võimaluste kohvikust, kuulub Piss-i-alarmi projektiga Ajujahi TOP30 sekka, õpib Tallinna Ülikoolis ning on kahe poja ema. Anu julgeb unistada suurelt ja on märganud, et kui ta midagi tõesti väga tahab, siis lähevad need soovid ka täide.
  • Sotsiaalpoliitika. Pikaajalise hoolduse olukord Eestis ja riigi väljakutsed omastehooldajate koormuse vähendamisel
    Ülevaate Maailmapanga uuringu „Hoolduskoormuse vähendamine Eestis” ja hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõppraporti põhjal on koostanud Anniki Lai (hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma juht aastatel 2016–2017).
  • Sotsiaalpoliitika. Hoolduskoormuse vähendamise esmased abinõud. Häli Tarum
    Artikkel tutvustab valituse heaks kiidetud ettepanekuid hoolduskoormuse vähendamiseks, mille elluviimiseks alustati ettevalmistusi juba 2017. a sügisel: päeva- ja nädalahoiu teenus intellektihäirega täisealistele, kohandatud teenusekohad dementsuse diagnoosiga eakatele ja dementsuse alase kompetentsi tõstmine, sotsiaal- ja tervisesektori vahelise hooldust puudutava koordinatsioonisüsteemi katsetamine ning lisapuhkepäevad sügava puudega inimese töötavale pereliikmele.
  • Innovatsioon hoolekandes. Uued lahendused heaolutalgutelt. Kristiina Tuisk
    Garage48 Heaolutalgute käigus otsiti uuenduslikke lahendusi hoolekandeteenuste arendamiseks, et muuta Eesti inimeste elu paremaks. Artikkel tutvustab heaolutalgute kahes etapis kogutud ideid ning finaalürituse kolme finalisti – projekte CareMate, HopeHolders ja Disability Hotel.
  • Õigus. Vabatahtlikkuse põhimõte üldhooldusteenuse osutamisel. Eva Lillemaa, Maria Sults
    Hooldust vajavaid inimesi abistada püüdes ja neid hooldades puutuvad nii kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, hoolekandeasutuste personal kui ka hooldust vajajate lähedased kokku keeruliste olukordadega, kus tuntakse end ebakindlalt, sest pole selge, millised on õiguslikud raamid, mida tegutsedes silmas pidama peaks. Artikkel võib pakkuda huvi neile, kes otsivad vastuseid küsimustele, mis puudutavad hooldust vajavate inimeste tahteavalduste arvestamist. Näiteks, kas enesega mitte hakkama saava ja abist keelduva eaka võib paigutada kinnisesse hooldusasutusse või millistel juhtudel on lubatud ravimite nõusolekuta andmine.
  • Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

Valik Sotsiaaltöö nr 3/2017 artikleid

  • Persoon. Marianne Leis: meie ametis on kõige tähtsamad koostöö ja suhtlemine
    Marita Haho
    Sel korral on persooniks üle 20 aasta sotsiaalalal tegutsenud säravate silmadega Marianne Leis, kes hindab sotsiaaltöös koostööd ja infovahetust, teda kiidavad nii kolleegid kui koostööpartnerid selle eest, et ta oskab ka küsimata olulist teavet jagada.

  • Sotsiaaltöö korraldus. Miks on vaja asendushooldust muuta?
    Signe Riisalo
    Artikkel tutvustab seaduseelnõu, millega on kavas muuta senist asendushoolduse korraldust. Kavas on luua kaks omaette teenust: asendus- ja järelhooldusteenus, mida hakkavad korraldama kohalikud omavalitsused.

    Uus toetus üksi elavatele pensionäridele
    Merle Sumil-Laanemaa
    Üksi elavad pensionärid saavad esimest korda üksi elava pensionäri toetust, et parandada nende majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesust. Artiklis selgub, millega täpselt tegemist ja mida on vaja toetuse saamiseks teha.

  • Sotsiaalpoliitika. Mitmekesisusest ja novembris Eestis toimuvast mitmekesisuse lepete foorumist
    Hannaliisa Uusma, Agni Aav
    Artiklis konstateeritakse fakti, et mitmekesisust väärtustavas ühiskonnas pole inimeste sildistamine, alaväärtustamine või naeruvääristamine nende eripäradest lähtudes aktsepteeritav, see on inim- ja põhiõiguste küsimus. Seega on oluline, et tööandjad, kaupu ning teenuseid pakkuvad ettevõtted ja ka ühiskond laiemalt austaksid erinevusi ja kohtleksid inimesi võrdselt.

  • Sotsiaaltöö praktika. MARAC – võrgustikupõhine mudel lähisuhtevägivalla juhtumite korraldamiseks
    Triin Raudsepp
    Artiklis esitletakse Eesti oludele kohandatud mudelit, mis aitab lähisuhtevägivalla ohvrit ära tunda, tema vajadusi ja probleemi tõsidust hinnata, sellest teistele spetsialistidele teada anda ning ühiselt kavandada ja pakkuda abistavaid sekkumisi.

  • Õigus. Isikuandmete edastamisest ametialases koostöös.
    Maire Iro ja Raavo Palu
    Vajadus teha koostööd teiste asutustega, näiteks politsei, töötukassa, tervishoiu- või haridusasutustega kuulub olulise osana sotsiaaltöötaja ning hoolekandeasutuste töötajate igapäevatöö juurde. Kuidas edastada abivajaja andmeid korrektselt ilma tema õiguseid riivamata? Milliseid andmeid võib sotsiaaltöös teiste asutustega jagada ja mida seejuures silmas pidada?

  • Numbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

Valik Sotsiaaltöö nr 2/2017 artikleid

Sotsiaaltöö uudiskirjast

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2017 artikleid

  • Sotsiaaltöö korraldus. Sotsiaaltransporditeenuse arendamisest.
    Kristiina Tuisk.
    Sotsiaaltransporditeenuse arendamist peetakse oluliseks kõigis maakondades, kuna sellest oleneb paljude hoolekande- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus. Sotsiaalministeeriumis on väljatöötamisel sotsiaaltransporditeenuse ühtse osutamise mudel, mis hõlmab nii infotehnoloogilist lahendust kui ka ühtselt korraldatud operaatori- ja veoteenust.
  • Persoon. Veerandsada aastat südamega töötamist. Aarike hooldekeskuse juhataja Elle Ott. 
    Rain Uusen
    „Energia tuleb sellest, et kogu aeg on ideid,” ütleb SA Aarike Hooldekeskuse juhataja Elle Ott (67). 25 aasta eest asus ta tööle tollases vanadekodus ning on siiani väsimatult tegutsenud, et muuta elu hooldekeskuses ja koduvallas paremaks.
  • Kogukonnatöö. Vaimse tervise strateegia 2016–2025 sõnastab valdkonna prioriteedid.
    Airi Mitendorf
    Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) poolt koostatud vaimse tervise strateegia 2016–2025 lähtub seisukohast, et vaimse tervise edendamine ning psüühika- ja käitumishäirete ennetamine, ravi ja taastumine tuleb seada prioriteetideks nii üksikisiku, kogukonna kui ka riigi tasandil.
  • Uurimus. Kuidas muuta asendushoolduse noorte siirdumine iseseisvasse ellu sujuvamaks.
    Pirjo Turk
    2016. aasta märtsist septembrini uurisid Praxise analüütikud sotsiaalministeeriumi tellimusel, kuidas on asendushoolduselt lahkuvad noored iseseisvaks eluks valmis. Artiklis antakse ülevaade uuringu tähtsamatest tulemustest ja uuringu põhjal tehtud soovitustest olukorra parandamiseks.
  • Numbri sisukord

Valik Sotsiaaltöö nr 4/2016 artikleid

  • Lapse õigused. ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavast aruandest
    Helika Saar, Kiira Gornischeff
    20. novembril möödus 25 aastat ÜRO lapse õiguste konventsiooni jõustumisest Eestis. Artiklis antakse ülevaade kodanikuühenduste rollist konventsiooni rakendamisel ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendava aruande koostamisest ja selle sisust.
  • Uurimus. Enesekindlamad ja iseseisvamad noored: kuidas kaasata erivajadusega noori noorsootöösse?
    Kersti Kõiv, Marit Kannelmäe-Geerts
    Kaasava hariduse põhimõtte erivajadustega noorte puhul tähenda, et kõigile tuleb tagada võrdsed võimalused, noorte erivajadustega on vaja arvestada nii hariduse andmisel kui ka õpikeskkonna loomisel. Kuid kas see on ka tegelikult tagatud? Mida saaksid teha lapsevanemad, noorsoo- ja sotsiaaltöötajad ning õpetajad selleks, et erivajadusega noori kaasata tegevustesse võrdselt teiste noortega?
  • Projekt. Juhend asenduskodudes lastevastase vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks
    Julia Kovalenko
    Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud SOS Lasteküla Eesti Ühingu juhend on abiks asenduskodude töötajatele, kes võivad oma töös kokku puutuda vägivalla juhtumitega ning kelle ülesanne on neid ennetada. Ühtlasi aitab see asenduskodu juhtkonnal toetada, koolitada ja värvata oma töötajaid sellisel viisil, et vägivalda oleks võimalik varakult ennetada.

Ajakirjanumbri sisukord

Sotsiaaltöö uudiskirjast

  • Seksuaalselt väärkoheldud laste paremaks abistamiseks avatakse Lastemajad
    Anna Frank-Viron, Ann Lind-Liiberg
    Kriminaalõigussüsteem on loodud, mõeldes täiskasvanule, mitte alaealistele seksuaalkuriteo ohvritele. Seksuaalkuriteoohvrite abistamise süsteemis elluviidavate muudatuste eesmärk on seada esikohale lapse huvid ning kohandada kriminaalmenetlus lapsesõbralikumaks. Lastekaitsesüsteem hakkab tegema tihedamat koostööd politsei ja prokuratuuriga, et tuvastada rohkem juhtumeid ning loob seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud laste ja nende perekondade abistamiseks Lastemaja kompetentsikeskused.
  • Hooldustöötajad panid proovile oma kutseoskused
    Rünno Lass
    Sooviga tunnustada hoolekandevaldkonna parimaid praktikuid, tõsta hooldustöö mainet ühiskonnas, ühtlustada hooldustöötajate kutseoskusi ning tähtsustada eriala kutse-eetika üldtunnustatud kõlbelisi väärtusi ja norme viis Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda 20. oktoobril Iru hooldekodus läbi juba teise hooldustöötajate kutsevõistluse.

Valik Sotsiaaltöö nr 3/2016 artikleid

  • Taasühiskonnastamine vanglas. Töö vangi ja kriminaalhooldusalusega
    Katriin Savitš, Ülle Luts, Asta Vaks
    Nii vangide kui ka kriminaalhooldusaluste puhul keskendub vanglateenistus korduvkuritegevuse vähendamisele. Artikkel tutvustab selles töös rakendatavaid põhimõtteid ja meetodeid, aga ka ootusi koostööpartneritele.
  • Taasühiskonnastamine kogukonnas. Mitmedimensiooniline pereteraapia õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele
    Kristel Kraas, Jako Salla
    MDFT on sekkumisprogramm tõsiste probleemidega lastele ja noortele ning nende peredele. 2016. a jaanuaris asusid programmi Eestis ellu viima EMP programmi „Riskilapsed ja noored” toel viis piirkondlikku võtmeterapeuti, kes juhtivad nelja piirkondlikku ja ühte vangla meeskonda.
  • Persoon. Maris Mõttus: Positiivseid muutusi tuleb märgata ja julgustada
    Rain Uusen
    Persooniloos saame tuttavaks Paide kriminaalhooldusosakonna vanemametniku Maris Mõttusega, kes täidab oma töös vastuolust rolli: ühelt poolt peab ta jälgima, et tema hoolealused täpselt täidaksid kohtu poolt määratud kohustusi, teiselt poolt toetama õigusrikkumisi toime pannud inimesi, et neis tekiks motivatsioon oma elu muutma.
  • Ennetus. „Murdepunkt” on noortele toeks
    Kristel Altosaar
    Eestis välja töötatud enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamise programmi noortele, kes kalduvad riskikäitumisele, testiti 1. jaanuarist 2015 kuni 30. aprillini 2016 13 Eesti maakonnas. Projekti viis ellu MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ning rahastas EMP toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored”.
  • Sotsiaaltöö korraldus. Vajaduspõhise peretoetuse rakendumisest
    Kaili Hendla
    Tänavu juuli algul täitus kolm aastat ajast, mil Eestis makstavate toetuste hulka lisandus vajaduspõhine peretoetus. Artiklis tehakse tagasivaade sellele, kuidas toetus on rakendunud.

Ajakirjanumbri sisukord

Valik Sotsiaaltöö heaolu arengukava erinumbri artikleid

  • Sotsiaalpoliitika. Regionaalareng ja sotsiaalne kaitse Eestis: seosed ja vastastikused mõjud
    Jüri Kõre, Aado Keskpaik
    Eesti regionaalse arengu peamine mõju sotsiaalse kaitse vajaduste kujunemisele ja selle korraldamisele tuleneb kohalike omavalitsuste tasandil elanikkonnas ja sissetulekutes toimunud diferentseerumisest. Sotsiaalse kaitse areng mõjutab omakorda regionaalset arengut.
  • Elukeskkond ja teenused. Kvaliteetne sotsiaalteenus on isikukeskne
    Keiu Talve 
    Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse sotsiaalteenuste kvaliteedi keskuse üheks tegevuseks 2016 . aastal on välja töötada sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis ja spetsiifilised kvaliteedijuhised, mis aitaksid tõsta teenuste kvaliteeti. Koostatav juhis peaks vastama Euroopa Liidus sotsiaalteenustele esitatavatele nõuetele ning olema arusaadav igale sotsiaalteenuse pakkujale.

Valik Sotsiaaltöö nr 2/2016 artikleid 

  • Sotsiaaltöö korraldus. Hoolekandeteenuste arendamise esimene avatud taotlusvoor
    Ingrid Mangulson, Terry Ney, Õnne Liv Valberg.
    Artikkel tutvustab Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” eesmärke ja sihtrühmi ning esimese avatud taotlusvooru tungimusi.
  • Persoon. Kiili valla sotsiaaltöötajad – meeskonnatöö musternäidis
    George Zhordania
    Ajakiri Sotsiaaltöö ei ole varem persoonirubriigis meeskonda portreteerinud, kuid käesolevaks erandiks on põhjust küllaga, sest Kiili valla sotsiaaltöötajad väärivad kajastamist üheskoos. Ei juhtu ju tihti, et kolmeliikmelisest meeskonnast on kahte liiget aasta sotsiaaltöötaja tiitliga pärjatud.
  • Uurimus. Vanemate mõju õpilaste narkootikumide tarvitamisele Eestis
    Kristina Kossinkova, Sigrid Vorobjov
    Avatud ja usaldusväärsed suhted noorte ja nende vanemate vahel ning teadlikkus oma lapse vaba aja veetmise viisidest on kaitsetegur narkootikumide tarvitamise ära hoidmiseks. ESPADi 2011. aasta tulemustest lähtudes tuleks veelgi enam mõelda uimastite tarvitamise ennetamisega seotud tegevusi vanemlike oskuste parandamiseks, aga ka laste enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks.
  • Projekt. Hakkame parandama asendushoolduse kvaliteeti
    Enelis Linnas, Kristiina Vainomäe, Maarja Kuldjärv
    Euroopa Sotsiaalfondi TAT meetme „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine” raames korraldatakse koolitusi ja arendatakse tugiteenuseid perepõhise asendushoolduse ning asenduskoduteenuse pakkujatele, samuti arendatakse järelhooldust asendushoolduselt lahkuvatele noortele.
  • Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengufondi taotlusvoorudest. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond (ainult uudiskirjas)
    ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” esimese avatud taotlusvooru määrus jõudis EISi. Voorust rahastatakse koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiuteenuse ja intervallhooldusteenuse arendamist ja osutamist. Euroopa Liidu panus esimesse avatud vooru on 5,3 miljonit, millele lisandub taotlejate omaosalus. Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või maakondlik omavalitsuste liit.
    Sotsiaalministeerium võtab kuni 26. augustini vastu taotlusi investeeringute kava koostamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava prioriteetse suuna 2 meetme 2.5 tegevuses 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Tegevuse raames toetatakse 26,4 miljoni euro ulatuses ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist ning 6 miljoni ulatuses taristu loomist kogukonnapõhistele erihoolekandeteenustele.
  • "Nelja riigi koostööprojekt erivajadustega inimeste jõustamise ja tööhõive teemal". Jana Mäekivi (ainult uudiskirjas)
    Erivajadustega inimeste tööhõive suurendaine on Euroopa riikides oluline eesmärk, mistõttu tekkis soov käivitada Nordplus Adult projekt "Jõustamine läbi tööhõive". Projekti eesmärk on õppida teiste riikide kogemustest, kuidas toetada erivajadustega inimesi töökoha leidmisel ning tööle asumisel.

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2016 artikleid

  • Sotsiaaltöö korraldus. "Abivahendite teenus muutub paindlikumaks ja inimesele kättesaadavamaks".
    Tiina Kalevik, Anneli Bender
    Artikkel kirjeldab 2016. aastast jõustunud uut abivahendite teenuse korraldust. Kui seni oli see maavalitsuste ja omavalitsuste ülesanne, siis nüüd tegeleb sellega Sotsiaalkindlustusamet, kuhu tuleb pöörduda ka isikliku abivahendi kaardi saamiseks. Muuhulgas selgitatakse artiklis kasutaja omaosaluse arvutamist, arvestades abivahenditele kehtestatud piirhinda ning erimenetluse korda.
  • "Töövõimereform: töövõime hindamine uutmoodi".
    Hille Maas, Monika Aava
    Eesti Töötukassa alustab 1. juulist 2016 vähenenud töövõimega inimestetöövõime hindamist ja neile töövõimetoetuse maksmist. Artiklis kirjeldatakse töövõime hindamise uusi põhimõtteid, metoodikat ja protsessi.
  • Deinstitutsionaliseerimine. "Erihoolekande taristu arendamine".
    Marek Atonen
    Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 on kavas luua 1400 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta meetme „Erihoolekandeasutuste organiseerimine” summadest. Toetatakse nii suurte erihoolekandeasutuste reorganiseerimist kui ka uute kogukonnapõhiste erihoolekande teenuskohtade loomist.
  • Projekt. "Alkoholipoliitika kohalikul tasandil – pilootprojekti esmased õppetunnid ja tulemused".
    Triinu Toobal
    Tervise Arengu Instituut viib alates 2014. aastast ellu pilootprojekti, mille eesmärk on luua tõenduspõhine ja Eesti oludele kohandatud kohaliku alkoholipoliitika raamistik. Kolmes omavalitsuses rakendatakse sekkumistegevusi, mis puudutavad alaealistele alkoholi müügi ja järelevalve korraldamist, kohalike elanike kaasamist ja teavitamist, süsteemset ennetustööd koolides ning laste ja noorte huviharidust. Tulemusi võrreldakse kolme omavalitsusega, kus sekkumistegevusi ei toimu.

Valik Sotsiaaltöö nr 4/2015 artikleid

Valik Sotsiaaltöö nr 3/2015 artikleid

  • Õppides praktikast„Lastekaitsetöötajate koolitusvajaduse analüüs". Liana Rumvolt
    Uuest aastast jõustuv lastekaitseseadus näeb ette lastekaitsetöötajatele võimaluse saada igal aastal tasuta täiendkoolitust. Tervise Arengu Instituut uuris, millistel teemadel lastekaitsetöötajad koolitust vajavad.
  • „Abiks sotsiaaltöötajale kutse taotlemisel". Marju Selg, Hille Velli-Vallik
    Kutsete Sotsiaaltöötaja, tase 6 ja Sotsiaaltöötaja, tase 7 taotlemisel on vaja lisaks dokumentidele esitada ka kirjalik eneseanalüüs ning osaleda vestlusel. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni kutsekomisjoni liikmed jagavad nõuandeid, kuidas oma erialast asjatundlikkust paremini esitleda.
  • Persoon„Margit Väikmeri": „Iga väike samm on oluline!". Rain Uusen
    Aasta lastekaitsetöötajaks valitud Jõelähtme vallavalitsuse lastekaitse- ja noorsootöö vanemspetsialist Margit Väikmeri räägib, kuidas tema töö on teda mõjutanud ja aidanud avastada endas uusi tahke. „See töö on mulle kätte näidanud, mis on elus tõelised väärtused."
  • Sotsiaaltöö korraldus„Tugi rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis". Triin Raag
    Artiklis antakse ülevaate Eesti senisest kogemusest pagulaste vastuvõtmisel, selgitatakse peamisi mõisteid ning kirjeldatakse, millist tuge pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele Eestis.
  • Sündmus„Muljeid Euroopa Sotsiaaltöö Koolide Assotsiatsiooni Milano konverentsilt". Reeli Sirotkina
    29. juunist kuni 2. juulini 2015 toimunus Milanos Euroopa sotsiaaltöö koolide assotsiatsiooni konverents teemal „Sotsiaaltöö haridus 2025". Konverents ergutas arutlema selle üle, kuidas korraldada sotsiaaltöö erialast õpet nii, et üliõpilastel oleks kõrgkoolist saadud teadmistest kasu ka kümne aasta pärast.

Valik Sotsiaaltöö nr 2/2015 artikleid

  • Kogukond. "Tugiisikuteenus areneb omavalitsuse ja kogukonna koostöös", Veronika Varep
    MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus koolitas Valgamaal 17 tugiisikut ning korraldas koostöös Valgamaa kohalike omavalitsustega neile ka praktika. Nüüd on maakonnas vajaliku ettevalmistusega tugiisikute võrgustik. Artikli autor jagab saadud kogemusi ja mõtteid sellest, kas tugiisiku teenus peaks olema avalik või kogukondlik.
  • Persoon. "Viha ja kadedus tuleb endast eemal hoida", Rain Uusen
    „Üksinda ei tee kunagi midagi, aga meeskond on meil siin küll selline, kelle najal võib tööd teha", ütleb Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Marje Paljak, kellel on seljataga üle 20 aasta töökogemust ja kes sai sel kevadel tunnustuse „Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas".
  • Ennetus. "Käitumisoskuste mäng on Eestis kanda kinnitamas", Kai Klandorf, Karin Streimann
    Käitumisraskused kahjustavad oluliselt lapse arengut. Käitumisoskuste mäng on universaalne ennetusprogramm, mis on saanud positiivseid ja pikaajaliste uuringutega kinnitatud tulemusi laste käitumisprobleemide ennetamisel ja vähendamisel.
  • Info. "Eurotoetused sotsiaalvaldkonnas", Kertu Pöial
    Sotsiaalministeeriumi hallatavate Euroopa struktuurifondide meetmete fookuses on järgmisel perioodil inimeste sotsiaalne kaasatus ja pääs tööturule. Artikkel annab ülevaate eelkõige sotsiaalvaldkonda puudutavatest meetmetest.

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2015 artikleid

  • Sotsiaalpoliitika. "Vaesuse indikaatorid"
    Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar selgitab, kuidas mõõdetakse absoluutset ja suhtelist vaesust ning mis tegurid vaesuse statistikat mõjutavad.
  • Persoon. "Igapäevatöö noortega tähendab eelkõige selgitustööd"
    Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu looja ja juht Meelis Kukk ütleb, et naudib saatuse kiuste iga päeva. Kunagine elu tänaval oleks võinud süstida temasse õpitud abitust ja kurvameelsust, aga tema on kõik need kogemused pööranud hoopis enda ja teiste kasuks. „Need kogemused on mind sitkemaks muutnud, aga noortekodus töötamine on mind ilmselt rohkem mõjutanud," kõneleb Meelis Kukk Sotsiaaltööle antud intervjuus põnevast vastastikusest õppimisest ja saatuste suunamisest Keila SOS noortekodus, kus ta töötab kasvatajana viimased seitse aastat.

Valik Sotsiaaltöö nr 6/2014 artikleid 

  • Intervjuu. "Olen alati saanud üliõpilastele õpetada seda, millesse ka ise usun"
    • Kauaaegne sotsiaaltöötaja ja Tallinna Ülikooli õppejõud Tiia Tamm ütleb ajakirjale antud intervjuus, et peab sotsiaaltööd eelkõige aitamise institutsiooniks, mis on nagu elugi, dünaamiline ja seepärast ka huvitav. „Võin täiesti kindlalt öelda, et minu õppejõutöös on olnud alati kõige tähtsam motiveeriv tegur minu üliõpilased", tunnistab ta. Ja selgitab, et peab äärmiselt oluliseks, et sotsiaaltöötaja ei hakkaks oma töös tegema kliendi eest otsuseid ega elama tema elu.
  • Seadus. "Uus lastekaitseseadus ootab rakendamist"
    • Riigikogu võttis 19. novembril vastu uue lastekaitseseaduse, mis toob kaasa uued põhimõtted ja kohustused. Millega tuleb kõigil 2016. aasta algusest arvestada, selgitab Sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu. 
  • Sotsiaalpoliitika. "Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016–2023"
    • Valitsus kiitis 10. juulil heaks otsuse koostada sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava aastateks 2016–2023. Otsuse kohaselt peab sotsiaalministeerium esitama arengukava koos selle rakendusplaaniga  valitsusele heakskiitmiseks 2015. aasta novembris. Seega on arengukava ettevalmistamiseks aega jäänud natuke vähem kui aasta. Uuest arengukavast kirjutab Sotsiaalministeeriumi arendusnõunik Maris Mälzer. 
  • Sotsiaalpoliitika. "Vanemlusprogramm parandab laste elu ja tulevikuväljavaateid"
    • Eestis hakatakse rakendama tõenduspõhise vanemlusprogrammi Incredible Years alaprogrammi, mis on mõeldud eelkooliealiste laste vanematele. See hõlmab eel- ja järeluuringuid, programmi kohandamist Eesti oludele, koolitajate väljaõpet ning programmi elluviimist. Programmist kirjutab lähemalt Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna projektijuht Ann Rajaver. 
  • Sotsiaaltöö praktika. "Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja füüsiline töökeskkond"
    • Piret Vöö uuris oma bakalaureusetöös sotsiaaltöötajate füüsilise töökeskkonna rolli nende igapäevases töös. Tulemused näitavad, et sotsiaaltöötajad on teadlikud oma töökeskkonna puudustest, kuid on liialt leplikud, et nõuda muudatusi.

Valik Sotsiaaltöö nr 5/2014 artikleid 

  • Persoon. "Puue pole orden rinnas, mille eest peaks pimesi tasu saama"
    • „Kui väga tahta, saab kõike," kinnitab Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Genadi Vaher (67) hoogsalt. „Mind ei ole puue elus üldse seganud," ütleb kunstjalaga mees, kes sattus sotsiaalvaldkonnaga tegutsema 1994. aastal täiesti juhuslikult – Eesti riigi taasiseseisvumise algusaastail muutunud majanduskeskkond esitas uusi väljakutseid.
  • Sotsiaalpoliitika. "Töövõimereform on mõtteviisi muutus"
    • Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse kirjutab, et töövõimereform on samm edasi Eesti sotsiaalkindlustuse kaasajastamisel. "Kui veel eelmise sajandi 1990. aastateni nähti töövõimetust kui olukorda, kus riigi ülesanne oli tervisekaoga inimesele sissetuleku tagamine, siis täna vaatavad heaoluriigid töövõimetusele hoopis teise nurga alt. Väljakutseks on inimese sotsiaalne kaasatus ja tema hoidmine tööturul."
  • Sotsiaaltöö korraldus. "Kuidas riik toetab kohalike omavalitsusi töövõimereformi läbiviimisel?"
    • Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) esitas juunis pöördumise Riigikogu liikmete ja sotsiaalministeeriumi poole seoses töövõimereformiga. Pöördumises välja toodud probleemid puudutavad eelkõige kohalike omavalitsuste ja sotsiaaltöötajate valmisolekut reformi rakendamiseks. Ajakiri Sotsiaaltöö palus ESTAl sõnastada pöördumise põhjal viis küsimust
      sotsiaalministeeriumile. Küsimustele vastavad sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Raimo Saadi, hoolekande osakonna nõunik Karin Kiis ja hoolekande osakonna peaspetsialist Piret Talur.
  • Arvamus."Tõõhõivereform ja inimene"
    • Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees märgib oma loos, et töövõimereform on teema, millest on ilmselt kuulnud iga inimene. "Teemat on lahanud eri osapooled eri vaatevinklist nii televisioonis, raadios, kirjutavas meedias ja väga aktiivselt ka sotsiaalmeedias. Nii palju kui on inimesi, on väljatöötatava reformi suhtes ka erinevaid arvamusi: on tulihingelisi pooldajaid, kuid samas ka kirglikke vastaseid. Enamus inimesi on aga hoopis äraootaval seisukohal, lootes parimat. Töövõimereformi on vaja ja idee pole paha."
  • Peegeldusi maailmast. "Ühendav elukutse"
    • Tartu Ülikooli külalisprofessor Hans van Ewijk pakub välja, et teatud keeruliste juhtumite puhul ei tuleks keskenduda intensiivsele sekkumisele ja probleemide lahendamisele, vaid toetada inimest toimetulekul igapäevase elu keerukusega ning püüda muuta tema elu elamisväärsemaks.

Valik Sotsiaaltöö nr 4/2014 artikleid 

  • Persoon. "Aita, aitaja"
    • Kevadel aasta sotsiaaltöötaja 2013 tiitliga pärjatud Lääne-Tallinna Keskhaigla sotsiaaltöötaja Aita Brandt-Kure ei lase endast ilutsevalt kiitvat persoonilugu kirjutada – aastakümneid tehtud töö vajab tegemist ka praegu. „See on nii igapäevane, sotsiaaltöö ongi selline igapäevane töö," selgitab ta.
  • Sotsiaalpoliitika. "Erihoolekande arengukava 2014–-2020"
    • Sel suvel esitas sotsiaalministeerium valitsusele tutvumiseks erihoolekande arengukava 2014–2020. Aasta aega kestnud töö on hakanud vilja kandma ja peamised prioriteedid on seatud ning sihid paigas, mille suunas järgnevatel aastatel hakatakse arendama ja toetama psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud teenuseid. Arengukavast kirjutab pikemalt sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Bärbel Vapper. 
  • Sotsiaaltöö kui elukutse. "Mõtteid uuest sotsiaaltöö definitsioonist"
    • Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor ja teadur Jüri Kõre arutleb, milline võib olla uue sotsiaaltöö definitsiooni mõju Eesti sotsiaaltööle.
  • Sotsiaaltöö kui elukutse. "Sotsiaaltöötaja uus kutsestandard viib Eesti sotsiaaltöö uuele tasemele"
    • Septembris esitab SA Kutsekoda Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogule kinnitamiseks uued sotsiaaltöötaja kutsestandardid. Kutsestandardid on koostatud kahele tasemele – Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemetele 6 ja 7, mis annab tunnistust sellest, et sotsiaaltöö on kõrgemat kvalifikatsiooni eeldav eriala. Hiljemalt aasta pärast saab kutse andjalt, kelleks on
      praegu Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, taotleda uuele kutsestandardile vastavaid kutsetunnitusi. Artiklis räägivad kutsestandardi koostamise töörühma liikmed kutsestandardist ja selle koostamise käigust.
  • Sotsiaalpoliitika. "Hoolekande arengu toetamine õigusruumi korrastamise kaudu"
    • Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Parema õigusloome arendamine" raames alustati justiitsministeeriumi eestvedamisel 2008. aastal sotsiaalõiguse kodifitseerimist, mille tulemusena valmisid sotsiaalseadustiku üldosa ja kolme valdkondliku eriosa eelnõud. Artiklis keskendub sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Karin Kiis protsessi hetkeseisule ja sellega kaasnevatele muutustele hoolekandes. 

Valik Sotsiaaltöö nr 3/2014 artikleid 

  • Intervjuu. "Rait Kuuse: Sotsiaalvaldkonnas on aeg teha õigeid valikuid"
    • Märtsis sotsiaalala asekantslerina tööle asunud Rait Kuuse ütleb ajakirjale antud intervjuus, et sotsiaalvaldkonnas on mitmeid teemasid, millega lähiaastatel tuleb edasi minna ja teha põhimõttelised valikud, ükskõik kui raske see ka ei oleks. Neist olulisemad on vähenenud töövõimega inimeste tagasitoomine aktiivsesse ellu, pensionikindlustus ja lastekaitse. Sotsiaalpoliitikaga tuleb luua raamistik, kus iga inimene on ühiskonda kaasatud ja osaleb selles.
  • Persoon. "Liida Kaare: Sotsiaaltöö on andnud mulle elujõudu"
    • Endine Kaarma valla sotsiaalosakonna juhataja, Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioonilt elutööpreemia pälvinud Liida Kaare arvab, et vaatamata töö keerukusele peab sotsiaaltöötaja suutma jääda positiivseks ja avatuks, märkama sotsiaalseid probleeme ning leidma võimalusi ennetavaks tööks.
  • Sotsiaaltöö kui elukutse. "Sotsiaaltöö professiooni ülemaailmne definitsioon"
    • 21. jaanuaril 2014 kiitis Rahvusvahelise Sotsiaaltööd Õpetavate Kõrgkoolide Assotsiatsiooni (IASSW) juhtkomitee heaks uue sotsiaaltöö definitsiooni, mida valmistati ette alates 2009. aastast. Ettevalmistamise käigus küsiti sellele definitsioonile tagasisidet erinevate küsitluste kaudu paljudelt sotsiaaltöötajatelt, sotsiaaltöö õppejõududelt ja sotsiaalteenuseid osutavatelt organisatsioonidelt ning arutati seda erinevatel konverentsidel.
  • Uurimus. "On aeg vaadata laste heaolu laiemalt"
    • Jaanuaris esitleti Õiguskantsleri Kantseleis Statistikaameti värsket kogumikku „Laste heaolu", mille juurde kuulub ka e-väljaanne „Lapse heaolu mõõtmise käsitlus". Nii kogumiku kui e-väljaande eesmärk on käsitleda laste olukorda laiemalt, arvestades nende elu ja olukorda mõjutavaid tegureid, kirjeldada laste võimalusi ja vajadusi ning tuua välja vajakajäämised nii nende heaolus kui selle kirjeldamise aluseks olevates andmetes.
  • Uurimus""Te tahate lihtsalt minu arvamust teada?". Laste kaasamisest kohaliku elu korraldamisse laste pilgu läbi"
    • Õiguskantsleri nõunikud Andra Reinomägi ja Andres Aru kirjutavad, et õigus osaleda oma elu puudutavate otsuste langetamises on üks olulisemaid inimõigusi. See õigus on ka lastel, nii igal lapsel eraldi kui ka lastel kui ühiskonnagrupil. ÜRO lapse õiguste konventsiooni üks aluspõhimõtteid on tagada igale lapsele, kes on võimeline oma arvamust avaldama, õigus vabalt oma vaateid väljendada kõikides teda puudutavates küsimustes. Lapsele tuleb luua osalemisvõimalus ning tema vaateid peaks hindama vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

Valik Sotsiaaltöö nr 2/2014 artikleid 

  • Intervjuu. "Hollandi erihoolekande kogemuste ja teadmistega Eestisse"
    • Bert Gotnik on 20 aastat toonud Hollandist Eestisse erihoolekande teadmisi. Ta on Mondriaani ametikõrgkooli õpetaja, kes õpetab hoolekandetöötajaid ja õdesid. Ka Eestis on ta läbi viinud hulgaliselt koolitusi ning külastanud enamikku meie erihooldekodudest. Oma entusiasmi Eesti suhtes on ta jaganud ka oma tudengitega ning vahendanud Hollandi üliõpilasi meie erihooldekodudesse praktikale. Need asutused, kel on olnud õnne praktikabaasiks olla, on saanud suurepärase tulemuse hollandlaste paarinädalasest praktikast ning ootavad pikisilmi järgmist korda.
  • Uurimus. "Asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüs"
    • Sotsiaalministeerium koostab käesoleval aastal asendushoolduse kontseptsiooni, mis seab strateegilised eesmärgid ja suunad asendushoolduse ja selle korralduse arendamiseks koos tegevuskavaga aastateks 2015–2020. Ettevalmistavas etapis on valminud asendushoolduse kontseptsiooni alusanalüüs.Järgnevas kokkuvõtes tutvustab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Piia Tammpuu alusanalüüsi olulisemaid tulemusi ja järeldusi.
  • Arvamus. "Kaitstud töö kui erivajadustega inimeste valiku võimalus"
    • Üks Eesti kodaniku põhiõigustest on ka õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, arvab Maire Koppel MTÜ-st Iseseisev Elu. 
  • Praktika. "Töötukassa ja kohalike omavalitsuste koostöö"
    • Eesti Töötukassa peaspetsialist Tiiu Vilms kirjutab oma artiklis kuidas töötukassa saab abistada töötuid omavalitsustes kohapeal, n-ö rohujuure tasandil.
  • Sotsiaalpoliitika. "Aitame tööle: töötukassa teenused praegu ja tulevikus"
    • Eesti Töötukassa lähiaastate siht on aidata tööotsijaid kiiremini tööle, et lühendada töötuse kestust ja hoida ära pikaajalise töötuse kasvamist. Teisalt on neile väga oluline aidata tööle need inimesed, kes on erinevatel põhjustel pikka aega tööta olnud või tööturult hoopis eemale jäänud.

Valik Sotsiaaltöö nr 1/2014 artikleid 

  • Persoon. "Noortejuht, kes murrab müüte"
    • Epp Adler asutas aastal 2004 MTÜ HeadEst, et toetada noorte arenemist aktiivseteks ja teadlikeks kodanikeks, kes teavad oma võimalusi ja kohustusi ning julgevad teha valikuid.
  • Sotsiaaltöö praktika. "Võlanõustamise vajalikkusest"
    • Ülle Schmidt MTÜ-st Võlanõustajad kirjutab, et vajadus võlanõustaja abi järele kasvab, sest võlamured on väga paljudel. Paraku on see tegevus sotsiaalteenusena seadustamata.
  • Projekt. "Kogemused töötamisel multiprobleemidega inimestega"
    • Artikkel annab ülevate Sotsiaalkindlustusametis käimasoleva pilootprojekti tulemustest: kaasatud klientidest, saadud kasust ja ettetulnud kitsaskohtadest. Albert Einstein on ütelnud: „Raskustes peitub võimalus". Loodetavasti saavad kõik sotsiaaltööga seotud isikud alljärgnevast artiklist mitu võimalust, kuidas paremini oma tööd korraldada, valdkonda arendada ning kliente toetada.
  • Õigus. "Ülalpidamise kohustus eaka inimese hoolduses"
    • Laivi Annus-Anijärv, Lääne-Viru rakenduskõrgkooli lektor, annab artiklis ülevaate sellest, kellel lasub ülalpidamiskohustus eaka inimese hoolduses ja millised on kõige sagedamini esile kerkinud küsimused selles valdkonnas.
  • Vaimne tervis. "Lapsed peavad tundma internetis käitumise ja suhtlemise reegleid"
    • Artikkel jätkab küberkiusamise teemat ja selgitab internetis olevate materjalide tunnuseid ning pakub praktilise harjutuse internetis suhtlemise reeglite väljatöötamiseks koos lastega.
  • "Lastekaitseseaduse ümarlaud"
    • Lastekaitseseaduse eelnõu väljatöötamisele olid Sotsiaalministeeriumi poolt kaasatud pea kõik huvigrupid, nende kaasabil on tehtud väga suur töö. Ajakirja Sotsiaaltöö juures toimunud kolmetunnise ümarlaua jooksul tegid spetsialistid ettepanekuid ning pakkusid lahendusi.
    • Sotsiaalministeeriumi kommentaarid ümarlaual esitatud arvamustele ja ettepanekutele.

Sündmus. Sotsiaaltöö õpetamise 25. aastapäev Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis

Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö õppetool

Statistika. Toetus puudega isikute hooldamise eest

Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond

Info. Rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus koolitab spetsialiste ja arendab programme

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse RAKK meeskond

Sotsiaaltöö uudiskirjast

Statistika. Koduteenuse osutamine aastatel 2012–2016

Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakond