Uuendused

Tagasi

Tervishoiutöötajate töötasu, märts 2018

17. OKTOOBER 2018

Tervishoiutöötajate tunnipalk oli 2018. aasta märtsis aasta varasema perioodiga võrreldes märkimisväärselt kõrgem, suurenedes keskmiselt 10–20 protsenti selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Viimati oli sarnast tunnipalga kasvu näha viis aastat tagasi.

Osalise ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli tänavu märtsis 13,66 eurot, mis on 13,5% enam kui aasta varem. Hambaarstide tunnipalk kasvas 19,2% 18,49 eurole. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutopalk ilma lisatasudeta oli vastavalt 6,69 ja 3,90 eurot tunnis, kasv võrreldes eelmise aastaga vastavalt 12,7% ja 10,2%.

Arstide brutotunnipalk koos lisatasudega oli 15,32 eurot ja hambaarstidel 19,34 eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga vastavalt 14,9% ja 18,4%. Õendustöötajate tunnipalk koos lisatasudega oli 7,48 eurot, kasvades aastaga 15,5% ning hooldajatel 4,53 eurot, kasvades aastaga 14,2%.

Kogutunnipalk2011 2018

Tervishoiutöötajate brutotunnipalk koos lisatasudega, märts 2011–2018

(Interaktiivset graafikut näeb pildil klikkides)

Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule kehtis 2018. aasta märtsis arstide tunnitasu alammäär 10,53 eurot ja eriarstidel 10,90 eurot. Eriarsti tunnitasu alammäär kehtib eriarstina registreeritud arstile, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi. Arsti tunnitasu alammäär kehtib arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal töötavale isikule (abiarstid, erialase spetsialiseerumiseta arstid, arst-residendid). Tunnitasu alammäär õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel oli 6,03 eurot, kiirabitehnikutel 5,13, erakorralise meditsiini tehnikutel 5,43 eurot ning hooldajatel 3,70 eurot.

Kuigi enamusel tervishoiutöötajatel ületab tunnipalk kollektiivlepingus ettenähtut ning võrreldes eelmise aastaga on alla alammäära tasustatud ametikohtade arv langenud, on siiski töötajaid, kelle tasu veel jääb alla kehtestatud alammäära. Eriarstide hulgas on neid 12%, õendustöötajatest moodustavad nad 9% ja hooldajatest 2%. Ligi pooled alla alammäära tasustatud eriarstidest töötavad perearstiabiasutustes. Siinkohal tuleb arvestada, et erasektoris on võimalus võtta välja dividende ja saada nii lisatulu.

Tervishoiutöötajate kuupalga kasv oli tunnipalga kasvust mõnevõrra väiksem. See tuleneb märtsikuu töötundide arvu erinevusest – kui 2017. aasta märtsis oli normtöötunde 184, siis 2018. aasta märtsis 168. Arstide kuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2696 eurot, õendustöötajatel 1354 ning hooldajatel 853 eurot, aastane kasv vastavalt 6,3%, 8,4% ja 7,4%.

Vaatamata sellele, et Eesti tervishoiutöötajate palk 2018. aasta märtsis jõudsalt kasvas, ei küüni see Soome tervishoiutöötajate palgatasemeni. Soome statistikaameti andmetel oli arstide palk seal 2017. aastal 6874 eurot ja õendustöötajatel 2942 eurot.

Eesti keskmine palk 2018. aasta I kvartalis oli 1242 eurot, kasvades aastaga 7,7%. Arstide palk on riigi keskmisest ligi 2,2 korda kõrgem. Õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 9 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 69 protsenti.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Haigla- ja päevaravi põhjused ning ravivoodite kasutamine, 2017

04. OKTOOBER 2018

Eelmisel aastal osutas Eestis haiglaravi 53 haiglat: neist 34 olid aktiivravi- ja 19 õendushaiglad. Haiglaravivoodeid oli 2017. aasta lõpul kokku 6850, millest 1830 olid iseseisva statsionaarse õendusabi voodid. Haiglaravi voodite koguarv on viimastel aastatel vähehaaval langenud – 2017. aastal oli haiglaravivoodeid 1,2% võrra vähem kui 2016. aastal. Õendusabi voodite arv jäi praktiliselt samaks.

Eelmisel aastal viibis haiglaravil kokku 25 774 last (0–14-aastased) ja 193 979 täiskasvanut, kellest õendusabi sai 20 830. Nii laste kui täiskasvanute arv vähenes võrreldes 2016. aastaga (vastavalt 4,3% ja 2,3%). Õendusabisaajate arv jäi praktiliselt samaks.

Sagedasemad haiglaravil, sealhulgas aktiivravil viibimise põhjused olid 2017. aastal varasemaga samad – vereringeelundite haigused, kasvajad ning rasedus ja sünnitus. Iseseisvas õendusabis oli vereringeelundite haigustega patsientide osatähtsus 40%, lisaks raviti enam kasvajaid ja vigastusi. Lapsed viibisid haiglaravil enim hingamiselundite haiguste tõttu.

Päevaravi osutas kokku 57 tervishoiuasutust: 26 haiglat ja 31 ambulatoorset tervishoiuteenuse osutajat. Päevaravivoodeid oli kokku 619 – 498 voodit haiglates ja 121 ambulatoorsetes asutustes. Võrreldes 2016. aastaga, päevaravivoodite arv peaaegu ei muutunud.

Eelmisel aastal viibis päevaravil 8625 last ja 75 180 täiskasvanut. Võrreldes 2016. aastaga vähenes laste arv 3%, kuid täiskasvanute arv suurenes 3%. Täiskasvanutest sai päevaravi enim patsiente silmahaiguste, lastest hingamiselundite haiguste tõttu.

Kuigi eelmise aastaga võrreldes ei esinenud suuri muutusi haigla- ja päevaravi voodites või juhtudes, siis viimasele aastakümnendile on iseloomulik pidev haiglaravi vähenemine aktiivravi arvelt ning päevaravi suurenemine.

statistika haigla paevaravijuhud2008 2017

Statistika haigla- ja päevaravi põhjuste kohta on avaldatud siin ning andmed ravivoodite kohta on kättesaadavad siit.

Loe lisa...

 

Kirurgilised protseduurid, 2017

12. OKTOOBER 2018

2017. aastal opereeriti Eesti haiglate statsionaaris 75 000 patsienti, mis on samas suurusjärgus eelmise paari aastaga. Päevakirurgias opereeriti 57 600 patsienti, mis on kaks protsenti enam kui eelneval aastal, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

Kõigist haigla statsionaaris viibinud patsientidest opereeriti 34 protsenti. Kui välja arvata õendusabis ravil viibinud inimesed, siis tehti kirurgilisi protseduure 40 protsendile patsientidest. Päevaravi patsiente opereeriti kahel kolmandikul juhtudest.

Haiglaravil teostati kõige sagedamini luu-lihaskoe (17,2% opereeritutest) ja seedetrakti protseduure (16,7%), päevakirurgias opereeriti sagedamini silmi (27,7%) ja naissuguelundeid (20%).

Statsionaarset ja päevakirurgiat osutati kõigis maakondades, aga keerulisema ravi kontsentreerumise tõttu suurematesse keskustesse on maakonniti protseduuride ulatus ja opereeritute arv väga erinevad. Üld- või kohaliku haiglaga maakondades moodustavad seedetrakti opereeritud suurema osatähtsuse, ulatudes kuni 40 protsendini. Vältimatut kõhukoopa kirurgiat teostati 2017. aastal endiselt kõigis maakondades peale Jõgeva maakonna. Päevakirurgias opereeriti maakondlikes haiglates enim neelu, naissuguorganite või nahaprobleemide tõttu.

Esmakordselt on valik haigla- ja päevakirurgia protseduuridest avaldatud patsiendi elukoha maakonna järgi tervise infosüsteemi (e-tervis) andmete põhjal. Arvestama peab aga, et operatsiooniti ja maakonniti on hõlmatus erinev, seetõttu ei ole andmed veel sobivad, et neid kasutada statistika tegemiseks ainsa andmeallikana. Osa protseduuride puhul on hõlmatus 90% või enam (prostatektoomia, hüsterektoomia, koletsüstektoomia, apendektoomia, puusa proteesimine, katarakti päevakirurgia), samas perkutaansete transluminaalsete koronaarangioplastikate hõlmatus on alla 40%, diskektoomiate ja koronaaršunteerimiste ligi 50%. Kuna madalaima hõlmatusega operatsioone tehakse piiratud haiglates, siis on näha piirkondlik alakaetus.

Vaata tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud haigla-, päeva- ja ambulatoorse kirurgia teostamise andmeid. Sealsamas on ka uus tabel KP15 tervise infosüsteemi andmete kohta. Haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes on valitud kirurgiastatistika avaldatud siin (tabelid HH071–HH074). Operatsioonitubade andmed on kättesaadavad siit.

Loe lisa...

 

Vigastused, 2017

03. OKTOOBER 2018

2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, viga saanud laste arv kasvas aastaga 300 võrra, selgub täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest. Aasta jooksul vajas vigastuse tõttu ravi iga kuues laps Eestis.

Vigastuste tõttu vajas arstiabi 12% Eesti elanikest ehk 14 meest ja 10 naist saja elaniku kohta. Ravi vajas 36 100 last (kuni 14-aastased) ehk 18 poissi ja 15 tüdrukut saja elaniku kohta. Nende hulgas oli 1100 alla aastast imikut. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 1800 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste arv kasvas 300 võrra.

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (ligi 50% juhtudest), enese äralöömine, millegagi pihta saamine ning silma sattunud võõrkeha. Ligi pooltel juhtudel saadi viga kodus.

Alla aastased lapsed saavad enim viga maapinnast kõrgemalt kukkudes, suuremate lastega juhtub õnnetusi ühepalju nii kodus kui ka koolis ja spordiväljakul.

Ravikulu vigastustele ja vigastuste tüsistustele oli üle 40 miljoni euro. Suurimaid kulutusi tehti haiglaravi vajanud vigastustele. Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines 6% juhtudest. Nende vigastuste ravi maksumus moodustas aga ligi 70% kõigi vigastuste ravikuludest.

Vigastuste tõttu hukkus 849 inimest: 648 meest ja 201 naist, sh 7 last. See tähendab, et iga päev sureb Eestis 2–3 inimest vigastustesse. Kolmveerand hukkunud meestest ning pool naistest olid tööealised ehk 15–64-aastased. Peamised vigastussurma põhjused oli alkoholi- ja narkomürgistus ning enesetapp. Need olid surma põhjuseks pooltel vigastussurma juhtudest.

vigastused2017

Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.

Vaata lisa tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

Põhjalikum ülevaade vigastustest täna avaldatud analüüsis "Vigastused Eestis 2017". 

Varem avaldatud surmaandmed, sh vigastussurmad.

Loe lisa...