Statistika

Tagasi

19. SEPTEMBER 2018

Tervisekaotus, 2017

2017. aastal kaotas Eesti rahvastik 418 496 eluaastat, mis on protsendi võrra vähem kui 2015. a. Mehed kaotasid 193 640 ja naised 224 851 aastat. Mehed kaotasid 43% oma eluaastatest haigustele ja vigastustele ning 57% enneaegsete surmade tõttu. Naised seevastu 54% haigustele ning 46% enneaegsete surmade tõttu.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Haigestumuskaotus põhineb Eesti Haigekassa raviarvetel ning suremuskaotus Eesti surma põhjuste registri andmetel.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks meeste hulgas on vereringeelundite haigused (35%), kasvajad (19%) ning vigastused ja mürgistused (11%). Naiste seas on peamisteks tervisekaotuse põhjusteks vereringeelundite haigused (40%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). 

Viimase kahe aasta jooksul on enneaegselt kaotatud eluaastad kasvanud 7% sünniperioodil tekkivate haigusseisundite ja kaasasündinud väärarendite tõttu. Viimase nelja aasta jooksul on 27% vähenenud enneaegselt kaotatud eluaastad hingamiselundite haigustesse. Vigastuste ja mürgistuste tõttu on kaotatud eluaastate arv võrreldes 2013. aastaga kahanenud 21%. Kuigi Eesti inimesed kaotavad enneaegselt enim eluaastaid vereringeelundite haigustesse, on nelja aasta jooksul selle enneaegne haigestumus ja suremus vähenenud 7%.

Kaotatud eluaastate arv (ehk tervisekaotus) 1000 maakonna elaniku kohta on suurim Ida-Viru, Valga ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade ja haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Tartu ja Harju maakonnas.

Surmade tõttu enneaegselt kaotatud eluaastad 1000 maakonna elaniku kohta on suurimad Ida-Viru, Valga ja Põlva maakondades. Kõige vähem kaotavad surmade tõttu enneaegselt eluaastaid Järva, Harju ja Tartu maakonna elanikud.

Haiguste ja vigastuste tõttu kaotavad enim eluaastaid samuti Ida-Viru, Jõgeva ja Valga maakonna elanikud, kuid kõige vähem Rapla, Saare ja Harju maakonna inimesed.

Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ all.