Statistika

Tagasi

20. JUUNI 2018

Ilmus 25. Baltimaade tervisestatistika kogumik

Tervise Arengu Instituudil on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega valminud ingliskeelne kogumik „Health in the Baltic Countries 2016”. See on Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikat koondava sarja viimane 25. väljaanne. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, sündimust, haigestumust ja suremust, tervishoiuressursse ja nende kasutamist ning nende muutust ajas. Võimalusel on Balti riikide tervisenäitajaid kõrvutatud Euroopa keskmisega.

Üldiselt on paljud tervisega seotud näitajad Eestis paremad kui Lätis ja Leedus, samas ollakse nii mõnegi puhul Euroopa keskmisega võrreldes halvemas seisus.

Oodatav eluiga on aasta-aastalt pikenenud, kuid siiski jäävad Balti riigid Euroopa keskmisele alla. Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Lätis ja Leedus neli ning Eestis ligi 1,5 aasta lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see ulatus ligi 84 eluaastani 2016. aastal. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga oli 70 ja Eestis 73 Euroopa Liidu meeste keskmise 78 eluaasta kõrval. Sealjuures olid Läti ja Leedu meeste näitajad Euroopa Liidu madalaimad ja Eesti oli 28 riigi hulgas tagantpoolt kuues.

Suremus on vananevale ühiskonnale omaselt Balti riikides kõrge, ületades Euroopa keskmist taset. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused. Kui suremus vigastuste, liiklusõnnetuste, suitsiidi tõttu on langustrendis, siis suremus vereringeelundite haigustesse ja pahaloomuliste kasvajate tõttu on püsivalt kõrge.

Imikusuremus on viimase 25 aasta jooksul stabiilselt vähenenud. Kui 1992. aastal oli Baltimaades 16–17 imikusurma aastas 1000 elussünni kohta, siis 2016. aastal oli nende arv alla 5. Eesti on selle näitaja poolest Euroopas heal tasemel – alates 2009. aastast püsib see alla Euroopa riikide keskmise. Lätis ja Leedus on imikusuremus pisut kõrgem Euroopa keskmisest tasemest.

Tervishoiuressursside kasutamise poolel on suuremad muutused viimastel aastatel toimunud haiglate ravivoodite ja nende kasutamise statistikas. Ravivoodite arv on 10 aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud haiglates peamiselt aktiivravivoodite arvel, samas on suurenenud statsionaarse õendusabi voodite ja vastuvõttude arv. Üha enam kasutatakse haiglates päevaravi.

Enim arste 10 000 elaniku kohta töötas 2016. aastal Leedus – 39, Eestis ja Lätis vastavalt 32 ja 30. Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. Eesti arstide brutokuupalk oli keskmiselt ligi 1000 eurot ja õdedel ligikaudu 500 eurot suurem kui nende Läti ja Leedu ametikaaslastel.

Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 1410 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 899 ja Läti 705 euroga. Kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on aga võrdne Eestis ja Leedus 6,7%, olles Lätis protsendipunkti võrra väiksem.

Kogumik „Health in the Baltic Countries 2016” ja sarja varasemad väljaanded on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel.