Statistika

Tagasi

19. JUULI 2017

Kunstlik viljastamine, 2016

Kliinilise rasedusega lõppes 2015. aastal 800 kunstlikku viljastamist, mis on 28% kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest, selgub Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

„Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 800 lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Eesti Meditsiinilisest Sünniregistrist selgub, et 2016. aastal sündis 369 last kunstliku viljastamise abil, mis moodustab 2,6% kõigist elussündidest. See osakaal on püsinud sama ka aasta varasemaga võrreldes.“

Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2016. aastal 2732 viljatusravi tsüklit, mis on 3,6% võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem – 10,1% – langes viljatusravi kasutamine 41-aastaste ja vanemate naiste seas. See on ka vanusegrupp, kes peab viljatusravi kulud ise maksma. Noorematel naistel, kellel on viljatusraviks meditsiiniline näidustus, tasub kulud Haigekassa. Ligi pooled viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Samas on mitme embrüo siirdamine ühe protseduuri käigus võrreldes eelnenud aastaga vähenenud – kahe embrüo siirdamine 8,2 ja kolme embrüo siirdamine 16,9% võrra. Ühe embrüo siirdamine on kasvanud 11,2%.

Kõige sagedamini – 40%-l juhtudest – kasutati viljatusravis meetodit intratsütoplasmaatiline injektsioon (ISCI), mida kasutatakse mehe viljatuse korral. Järgneb külmutatud embrüo (FET) siirdamise kasutamine (33% viljatusravi ravitsüklitest).

Viljatusravi kasutamine küll vähenes, kuid Sotsiaalministeeriumi kulud viljatusravile mullu seejuures oluliselt ei muutunud. Viljatusravi kulu oli 1,544 miljonit eurot, mida on 0,7% vähem kui 2015. aastal.

Kunstlikku viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis (tabelid KV10–KV14).