Uuendused

Tagasi

Ägeda müokardiinfarkti tõttu ravitute arv oli 1,4% väiksem kui eelneval aastal

28. NOVEMBER 2018

2017. aastal raviti Eestis 2737 ägedat müokardiinfarkti juhtu, mis eelneva aastaga võrreldes oli 1,4 protsenti vähem. Kolmveerand ägeda müokardiinfarkti juhtudest olid esmakordsed infarktid.

Mehi haigestub rohkem. 2017. aastal hospitaliseeriti 1602 meest, mis moodustas kõigist juhtudest 59%. Naiste juhte oli 1135. Äge müokardiinfarkt on valdavalt eakate inimeste haigus, millesse mehed haigestuvad nooremalt. 2017. aastal oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus meespatsientide seas 58% ja naispatsientide seas 87%.

MIR2017

Andmebaasi on lisatud müokardiinfarkti registri (EMIR) 2017. aastal ägedasse müokardiinfarkti haigestunute ja hospitaliseeritute andmed, samuti valitud ravikvaliteedi ja riskifaktorite näitajad. Põhjalikum kokkuvõte registri tööst ja andmetest on kättesaadav EMIR-i veebilehel http://www.infarkt.ee.

Loe lisa...

 

Narkomaaniaravi andmekogu kokkuvõte 2017. a kohta

07. NOVEMBER 2018

Täna avaldati riikliku narkomaaniaravi andmekogu 2017. aasta statistika, mis on kättesaadav siit.

Narkomaaniaravi andmekogu on anonüümne riiklik andmekogu, kuhu kogutakse juhupõhised andmeid sõltuvusravile pöördunud patsientide kohta. Andmekogu asutati 2008. aastal. Andmekogusse kogutakse patsientide ravi, kasutatavate ainete, sotsiaal-majanduslikud ja riskikäitumist kirjeldavad andmed.

Viimaste aastate narkomaaniaravi andmekogu andmetesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, sest andmekogu vananenud IT-lahenduse tõttu on registri töös toimunud lühemaid ja pikemaid katkestusi, mis on vähendanud andmeesitajate hulka ja seeläbi teatiste arvu. Lisaks pole isikustamata andmed piisavalt kõrge kvaliteediga ja kasuteguriga, et motiveerida andmeid esitama. Seetõttu on andmekogusse jõudnud teatisi aasta-aastalt vähem. Lähematel aastatel on plaanis narkomaaniaravi andmekogu isikustada ning andmekogu IT-lahendus uuendada, mis eeldatavalt tõstab nii andmekvaliteeti, kui taas andmeesitajate huvi andmete registrisse saatmise vastu.

Loe lisa...

 

Tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus 2017

21. NOVEMBER 2018

Tervishoiuteenuse osutajate 2017. aasta majandustulemused paranesid võrreldes eelnenud aastaga: tulud teenuste müügist kasvasid kiiremini kui kulud, kasumid suurenesid, ka põhivarasse investeeriti rohkem kui aasta varem, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud andmetest.

Tervishoiuteenuse osutajad said 2017. aastal teenuste müügist tulu 1,2 miljardit eurot, mis on 9% enam kui aasta varem. Enim panustasid tervishoiusektorisse haiglad, kes andsid 65% sektori tuludest. Osatähtsuselt järgnesid hambaraviteenuse osutajad (11%), perearstikeskused (10%) ja ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajad (7%). 2016. aastaga võrreldes suurenesid tulud kõige kiiremini hambaravi- ja eriarstiabiteenuse osutajatel, vastavalt 25% ja 18%.

Kolmveerand tervishoiusektori rahastusest tuleb riigilt, sealhulgas Haigekassalt. 2017. aastal laekus Haigekassalt 67% tervishoiusektori tuludest, millest suurim osa läks haiglavõrgu arengukava haiglatele. Eraomandisse kuuluvad tervishoiuteenuse osutajad said 24% Haigekassa finantseeringust. 2016. aastaga võrreldes suurenesid laekumised Haigekassalt ligi 8%. Haiglatele laekus Haigekassalt 7%, esmatasandi tervishoiuteenust osutavatele perearstikeskustele 10% enam kui 2016. aastal. Samas kasvas Haigekassa rahastus kõige kiiremini hambaraviteenuse osutajatel (27%) seoses täiskasvanute uue hambaravihüvitise rakendamisega.

15% tuludest said tervishoiuteenuse osutajad patsientidelt. Inimeste omaosalus tervishoiuteenuste müügitulus oli 18% suurem kui 2016. aastal. Kõige rohkem suurenesid inimeste maksed hambaraviteenuste eest, samas kasvasid kõige kiiremini eriarstiabi osutajatele makstud summad, mille üheks põhjuseks olid pikad ravijärjekorrad.

Tervishoiuteenuse osutajate kuludes oli suurim osa tööjõukuludel (54%), mis olid 2016. aastaga võrreldes kümnendiku võrra suuremad.

Tervishoiusektori 2017. aasta tulud kasvasid kiiremini kui kulud, mille tulemusena lõpetas sektor majandusaasta ligi 65 miljoni euro suuruse kasumiga. Suurima kasumi teenisid haiglad – 25 miljonit eurot, mis on 2,5 korda enam kui aasta varem. Järgnesid perearstikeskused, kelle majandustegevuse tulemuseks oli ligi 16 miljoni eurone kasum. Üle 10 miljoni euro said kasumit ka hambaraviosutajad. 14% teenuseosutajatest lõpetasid aasta kahjumiga.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid mullu põhivarasse üle 56 miljoni euro. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse (43% investeeringutest), millest enamus on investeeringud meditsiiniseadmetesse. 2016. aastaga võrreldes suurenesid oluliselt investeeringud ehitistesse seoses esmatasandi tervisekeskuste rajamisega Euroopa Regionaalarengu fondi toel.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervishoiuteenuse osutajate 2017. aasta andmed tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta. Samuti haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Loe lisa...

 

Tervishoiukulud 2017

30. OKTOOBER 2018

Eesti leibkondade tervishoiukulud kasvasid eelmisel aastal 12%, mis on ligi kaks korda kiirem kui avaliku sektori tervishoiukulude kasv, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

Eesti tervishoiukulud olid 2017. aastal 1,52 miljardit eurot. Võrreldes eelneva aastaga oli kasv jooksevhindades 7,6%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 6,4% ja leibkondade kulud 12%. Tervishoiukulude reaalkasv oli ainult 1,5%. Tervishoiukulude osatähtsus SKP-st langes tagasi 2015. aasta tasemele, moodustades 6,4%. 

tervishoiukulud

Avaliku sektori osatähtsus tervishoiukuludes oli 75%, sealhulgas kohustusliku ravikindlustuse osatähtsus 64% ja keskvalitsusel 9%. Leibkondade osatähtsus on endiselt kõrge ja kasvas. 2017. aastal moodustas leibkondade omaosalus tervishoiukuludest 24%. Aasta varem oli ravikindlustuse osatähtsus 65%, leibkondadel 23% ja keskvalitsusel 9%.

Avaliku sektori panus tervishoiukuludes suurenes aastaga 68 miljoni euro võrra, sh ravikindlustuse osa 61 miljonit. Leibkondade kulutuste suurenemine ulatus 37,7 miljoni euroni. Avaliku sektori juurdekasvud absoluutarvudes olid sarnased eelmise aastaga, leibkondade kulutuste juurdekasv oli oluliselt suurem. Hambaravikulude tõus andis 2017. aastal leibkondade kulude juurdekasvust poole, meditsiinitooted veerandi. Peamised leibkondade kulud jagunesid teenuste vahel järgmiselt: hambaravile 31%, retseptiravimitele 20%, käsimüügiravimitele 15% ja ambulatoorsele eriarstiabile 11%. 

Avaliku sektori kulude jagunemises teenuste järgi muutusi ei toimunud. 60% avaliku sektori tervishoiukuludest tehti aktiivraviteenustele, sealhulgas 30% haiglaravile ja 27% ambulatoorsetele tervishoiuteenustele. Järgmised suuremad rühmad olid avaliku sektori jaoks tervishoiu tugiteenused 15% ja meditsiinitooted 14%.

Tervishoiukulude andmed rahastamismudelite, rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.
Analüüs avaldatakse 2018. aasta detsembri lõpus. 2017. aasta tervishoiusüsteemi kapitaliinvesteeringute andmed avaldatakse 2019. a kevadel.

Loe lisa...