Uuendused

Tagasi

Kunstlik viljastamine, 2017

18. JUULI 2018

Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi. Samas 2013. a tasemele, mil läbitud viljatusravi tsükleid oli 3097, ei ole jõutud, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

„Viljatusravi kasutamine kasvas kõige rohkem – kolmandiku võrra – 41aastaste ja vanemate naiste seas,“ selgitas TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Peaaegu pooled viljatusravi tsüklitest teostati küll 34aastastele ja noorematele naistele, kuid võrreldes 2016. aastaga on selles vanuserühmas läbitud viljatusravi tsüklite arv vähenenud kaks protsenti.“

Kõige rohkem – kolmandiku võrra – kasvas IUI meetodi kasutamine, mis kujutab endast protseduuri, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. IUI meetodit sobib kasutada mehepoolse kergema viljatuse korral või emakakaela probleemidest tingitud lastetuse raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

IVF-2013-2017

(Interaktiivset graafikut näeb pildile klikkides)

Kõige sagedamini – 36 protsendil juhtudest – kasutati viljatusravis meetodit intratsütoplasmaatiline injektsioon (ISCI), mida kasutatakse mehe viljatuse korral. Järgneb külmutatud embrüo (FET) siirdamise kasutamine (33 protsenti viljatusravi ravitsüklitest).

Eelnevatel aastatel siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. 2017. aastal see trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. Sellest tulenevalt on siirdamiseks kasutatud embrüote ja sügootide arv langenud kaheksa protsenti.

Viljatusravi kasutamine küll mullu kasvas, kuid riigi kulud viljatusravile seejuures hoopis vähenesid. Viljatusravi kulu riigieelarvest oli 1,398 miljonit eurot, mida on ligi kümnendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt kehavälise viljastamise piirhinnad langenud ei ole. Sellest võib järeldada, et patsiendid katsid viljatusravi kulud ise.

Kliinilise rasedusega lõppes 2016. aastal 803 kunstlikku viljastamist, mis on 29 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. „Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 803 IVF lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2017. aastal 430 last kunstliku viljastamise abil, mida on 61 lapse võrra rohkem kui mullu. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.

Kehavälist viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Sünnid ja raseduskatkestused, 2017

12. JUUNI 2018

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2017. aasta sündide ja raseduskatkestuste statistika.

Loe lisa...

 

Ilmus 25. Baltimaade tervisestatistika kogumik

20. JUUNI 2018

Tervise Arengu Instituudil on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega valminud ingliskeelne kogumik „Health in the Baltic Countries 2016”. See on Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikat koondava sarja viimane 25. väljaanne. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, sündimust, haigestumust ja suremust, tervishoiuressursse ja nende kasutamist ning nende muutust ajas. Võimalusel on Balti riikide tervisenäitajaid kõrvutatud Euroopa keskmisega.

Üldiselt on paljud tervisega seotud näitajad Eestis paremad kui Lätis ja Leedus, samas ollakse nii mõnegi puhul Euroopa keskmisega võrreldes halvemas seisus.

Oodatav eluiga on aasta-aastalt pikenenud, kuid siiski jäävad Balti riigid Euroopa keskmisele alla. Naiste oodatav eluiga sünnimomendil oli Lätis ja Leedus neli ning Eestis ligi 1,5 aasta lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see ulatus ligi 84 eluaastani 2016. aastal. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga oli 70 ja Eestis 73 Euroopa Liidu meeste keskmise 78 eluaasta kõrval. Sealjuures olid Läti ja Leedu meeste näitajad Euroopa Liidu madalaimad ja Eesti oli 28 riigi hulgas tagantpoolt kuues.

Suremus on vananevale ühiskonnale omaselt Balti riikides kõrge, ületades Euroopa keskmist taset. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused. Kui suremus vigastuste, liiklusõnnetuste, suitsiidi tõttu on langustrendis, siis suremus vereringeelundite haigustesse ja pahaloomuliste kasvajate tõttu on püsivalt kõrge.

Imikusuremus on viimase 25 aasta jooksul stabiilselt vähenenud. Kui 1992. aastal oli Baltimaades 16–17 imikusurma aastas 1000 elussünni kohta, siis 2016. aastal oli nende arv alla 5. Eesti on selle näitaja poolest Euroopas heal tasemel – alates 2009. aastast püsib see alla Euroopa riikide keskmise. Lätis ja Leedus on imikusuremus pisut kõrgem Euroopa keskmisest tasemest.

Tervishoiuressursside kasutamise poolel on suuremad muutused viimastel aastatel toimunud haiglate ravivoodite ja nende kasutamise statistikas. Ravivoodite arv on 10 aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud haiglates peamiselt aktiivravivoodite arvel, samas on suurenenud statsionaarse õendusabi voodite ja vastuvõttude arv. Üha enam kasutatakse haiglates päevaravi.

Enim arste 10 000 elaniku kohta töötas 2016. aastal Leedus – 39, Eestis ja Lätis vastavalt 32 ja 30. Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. Eesti arstide brutokuupalk oli keskmiselt ligi 1000 eurot ja õdedel ligikaudu 500 eurot suurem kui nende Läti ja Leedu ametikaaslastel.

Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 1410 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 899 ja Läti 705 euroga. Kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on aga võrdne Eestis ja Leedus 6,7%, olles Lätis protsendipunkti võrra väiksem.

Kogumik „Health in the Baltic Countries 2016” ja sarja varasemad väljaanded on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Loe lisa...

 

Geriaatrilise hindamise teenuse kättesaadavus vähenes

04. JUUNI 2018

2017. aastal oli geriaatrilise hindamise teenus kättesaadav vaid neljas Eesti haiglas, kuue aasta jooksul on geriaatrilisi hindamisi teostavate raviasutuste arv vähenenud ligi kolm korda, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.

Võrreldes 2016. aastaga vähenes geriaatriliste hindamiste arv 15%, 553-lt 468-le.
Teenuse saajatest moodustas kaks kolmandikku haiglate õendusabi osakonna ja üks kolmandik teiste haiglaravi osakondade patsiendid. Möödunud aastal vähenes teenust saanud patsientide arv peaaegu kõigis vanuserühmades, vaid üle 85-aastaseid patsiente oli 2016. aastaga võrreldes rohkem, nende osatähtsus kasvas aastaga 6%.

Geriaatrilise hindamise tulemusena vajas 40% patsientidest statsionaarset ning 4% ambulatoorset õendusabi. 2016. aastal olid hindamistulemused vastavalt 46% ja 5%. Nii 2016. kui ka 2017. aastal vajas hindamise läbinud patsientidest 16% sotsiaalhoolekande teenuseid. Täiendavaid teenuseid ei määratud 40%-le patsientidest.

Geriaatriline hindamine on multiprobleemse toimetulekuhäirega täiskasvanu ehk geriaatrilise patsiendi tervisliku, funktsionaalse ja sotsiaalse seisundi hindamine ja individuaalse teenusteplaani teostamine meeskonna poolt, mille koosseisus on arst (geriaatria-alase ettevalmistusega), õde, sotsiaaltöötaja ning vajadusel teised spetsialistid. Aasta jooksul korduvalt hinnatud isikud arvestatakse korduvalt.

Statistilised andmed geriaatriliste hindamiste kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...