Uuendused

Tagasi

Psüühika- ja käitumishäireid diagnoositi rohkem kui aasta varem

13. SEPTEMBER 2018

2017. aastal diagnoositi psühhiaatri vastuvõttudel psüühika- ja käitumishäireid 2% rohkem kui eelnenud aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis täna avaldatud andmetest.

Psühhiaatriateenuse osutajatelt kogutud andmete põhjal pöördus 2017. aastal esmakordselt või korduvalt psühhiaatri ambulatoorsele konsultatsioonile 101 720 inimest. Täiskasvanud ja noorukieas patsientide hulgas oli meestest veerandi võrra rohkem naisi. Lastest oli psühhiaatri konsultatsioonil 2 korda rohkem poisse kui tüdrukuid.

Psühhiaatrid diagnoosisid psüühika- või käitumishäire 93 056 juhul, sealhulgas esmakordselt 27 050 korral, mida oli 5% rohkem kui 2016. aastal. Psühhiaatria haiglaravile suunatute arv on viimastel aastatel vähenenud ja neid oli protsendi võrra vähem kui aasta varem. Haiglaravi pikkus ei ole eelnenud aastatega võrreldes muutunud ja see oli keskmiselt 18 päeva.

Psüühika- ja käitumishäiretest on sagedasemad neurootilised ja stressiga seotud häired ning meeleoluhäired, mida diagnoositi 2017. aastal vastavalt 25% ja 21% juhtudest. Uutest haigusjuhtudest oli kolmandikul diagnoosiks neurootilised ja stressiga seotud häired, sealhulgas ligi 6 juhtu 1000 mehe ja 8 juhtu 1000 naise kohta. Naistel oli sageduselt teiseks uute diagnooside rühmaks meeleoluhäired – ligi 6 juhtu 1000 naise kohta. Meestel on teiseks enam levinud diagnoosiks psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, mida esines viiendikul psühhiaatri vastuvõtul käinud meestest. Sellise diagnoosiga mehi oli ligi 4 korda rohkem kui naisi ja uutest haigusjuhtudest registreeriti enam kui 4 juhtu iga 1000 mehe kohta. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäiretest registreeriti 69% alkoholi ja 15% opioidide kasutamise tõttu.

2017. aastal psühhiaatri ambulatoorsel konsultatsioonil ja psühhiaatria haiglaravil viibinud patsientide psüühika- ja käitumishäirete diagnoosipõhise statistikaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...

 

Vähi sõeluuringud, 2017

12. SEPTEMBER 2018

2017. aastal osales rinnavähi sõeluuringul 55,9% naistest, kes Tervise Arengu Instituudi andmetel kuulusid sõeluuringule kutsutavate hulka.
Madalam oli kutsutavate osalemine emakakaelavähi ja jämesoolevähi sõeluuringul – vastavalt 50,7% ja 36%, selgus täna TAI tervisestatistika ja -uuringu andmebaasis avaldatud andmetest.
Lähemalt on võimalik uurida andmebaasist, kus avaldati registri kokkuvõtted 2017. aasta rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute kohta.

Lisatud 31.08.2018

Loe lisa...

 

Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad, 2017

11. SEPTEMBER 2018

Mehed elavad tervena 74% oma elust ehk 54,5 aastat ning naised 72% ehk 59 aastat.
Eelmise aasta statistikaga võrreldes elavad eestimaalased keskmiselt kolm ja pool kuud tervemana, kui aasta varem. Samas elavad Eesti inimesed palju aastaid pikaajaliste tervisest tingitud tegevuspiirangutega – mehed oma keskmisest elueast 19,2 aastat, naised koguni 23,3 aastat, selgus äsja avaldatud Statistikaameti andmetest. Täna lisati värske keskmise eluea ja tervena elatud aastate statistika Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi.

Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti naiste tervena elatud elu 5,5 aastat lühem, meestel aga koguni üle 9 aasta lühem. 2016. aasta andmetel oli meeste tervena elatud eluaastate poolest Eesti Euroopa Liidu 28 riigist eelviimasel kohal, madalaim on see ainult naaberriigis Lätis. Naiste osas on Eesti positsioon parem – olime 18. kohal.
Eelmisel nädalal avaldas Statistikaamet ka sünnimomendil oodatava keskmise eluea statistika: see oli eelmisel aastal Eestis 78,2 aastat. Seejuures meestel oli see oluliselt madalam kui naistel – vaid 73,7 aastat. Naiste keskmine eluiga oli 82,3 aastat. Euroopa Liidu keskmise oodatava elueaga võrreldes elavad Eesti elanikud keskmiselt 3 aastat vähem.

Keskmine eluiga ja tervena elatud eluaastad on statistilised näitajad, mida tuleb vaadata pigem trendina, mitte ühe aasta näitajate põhjal, kuna rahvastikuprotsessid võtavad aega. Tegemist ei ole siiski ennustusega, mis ütleb, kui kaua kellelgi täpselt veel elada jääb ja kui kaua elatakse tervena. Näitaja "Tervena elatud aastad" sünnihetkel mõõdab keskmist aastate arvu, mille jooksul inimene elab hea tervise juures.

Lisaks Statistikaameti andmebaasile on oodatava eluea ja tervena elatud aastate andmed 2017. aasta kohta lisatud ka TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi, teema "Rahvastikunäitajad" alla.

Loe lisa...

 

Kunstlik viljastamine, 2017

18. JUULI 2018

Ravimiameti andmetel teostati Eestis 2017. aastal 2863 viljatusravi tsüklit, mis on viie protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eelneval kolmel aastal (2014–2016) on läbitud viljatusravi tsüklite arv näidanud langustendentsi. Samas 2013. a tasemele, mil läbitud viljatusravi tsükleid oli 3097, ei ole jõutud, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

„Viljatusravi kasutamine kasvas kõige rohkem – kolmandiku võrra – 41aastaste ja vanemate naiste seas,“ selgitas TAI analüütik Hedi Liivlaid. „Peaaegu pooled viljatusravi tsüklitest teostati küll 34aastastele ja noorematele naistele, kuid võrreldes 2016. aastaga on selles vanuserühmas läbitud viljatusravi tsüklite arv vähenenud kaks protsenti.“

Kõige rohkem – kolmandiku võrra – kasvas IUI meetodi kasutamine, mis kujutab endast protseduuri, mille käigus seemnerakud sisestatakse spetsiaalse kateetriga emakaõõnde. IUI meetodit sobib kasutada mehepoolse kergema viljatuse korral või emakakaela probleemidest tingitud lastetuse raviks. Riik seda protseduuri ei kompenseeri.

IVF-2013-2017

(Interaktiivset graafikut näeb pildile klikkides)

Kõige sagedamini – 36 protsendil juhtudest – kasutati viljatusravis meetodit intratsütoplasmaatiline injektsioon (ISCI), mida kasutatakse mehe viljatuse korral. Järgneb külmutatud embrüo (FET) siirdamise kasutamine (33 protsenti viljatusravi ravitsüklitest).

Eelnevatel aastatel siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. 2017. aastal see trend muutus ning kõige sagedasem oli ühe embrüo siirdamine. Sellest tulenevalt on siirdamiseks kasutatud embrüote ja sügootide arv langenud kaheksa protsenti.

Viljatusravi kasutamine küll mullu kasvas, kuid riigi kulud viljatusravile seejuures hoopis vähenesid. Viljatusravi kulu riigieelarvest oli 1,398 miljonit eurot, mida on ligi kümnendiku võrra vähem kui 2016. aastal. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kohaselt kehavälise viljastamise piirhinnad langenud ei ole. Sellest võib järeldada, et patsiendid katsid viljatusravi kulud ise.

Kliinilise rasedusega lõppes 2016. aastal 803 kunstlikku viljastamist, mis on 29 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest. „Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 803 IVF lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2017. aastal 430 last kunstliku viljastamise abil, mida on 61 lapse võrra rohkem kui mullu. Kõigist elussündidest moodustab see kolm protsenti.

Kehavälist viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Loe lisa...