Sotsiaaltöö

Tervise ebavõrdsus on nähtus, mis esineb kõigis ühiskondades ja peegeldab süstemaatilisi erinevusi tervisenäitajates eri sotsiaalmajanduslike rühmade vahel. Need erinevused ei ole juhuslikud ega sõltu ainult individuaalsetest valikutest, vaid on seotud laiemate struktuursete teguritega, mis kujundavad inimeste võimalusi elada tervena ja kaua.

Kiiresti muutuvas töömaailmas ei piisa enam üksnes erialastest teadmistest ja oskustest. Üha enam väärtustatakse töötaja võimet kohaneda muutustega, teha koostööd, lahendada probleeme ning juhtida iseenda arengut. Just nende oskuste arendamiseks korraldab töötukassa üldoskuste arendamise koolitusi, mis aitavad osalejatel paremini toime tulla tööturul ja oma karjääri kujundamisel.

Inimestega töötavas organisatsioonis on meeskonnatöö väga tähtis. Vastastikune usaldus ja toetus tagavad hea tulemuse. Juht saab omalt poolt palju ära teha, et koostööd tõhustada. Üks võimalus on osaleda oma tiimiga praktilisel meeskonnatöö koolitusel.

Ebavõrdsuse vähendamine aitab vältida võimu kuritarvitamist ja tagab, et ühiskond on demokraatlikum ning kaasavam. Selleks on tarvis õiglast maksusüsteemi, juurdepääsu kvaliteetsele tervishoiule, kättesaadavat haridust ja töötajate õiguste kaitset.

Tervise ebavõrdsus on Eestis probleem, mida poliitikakujundajad üha enam teadvustavad, kuid mille lahendamiseks tegusid napib. Vastupidi: paljud majanduslikel ja ka maailmavaatelistel kaalutlustel langetatavad poliitilised otsused hoopis süvendavad tervise ebavõrdsust.

Eestis koostati uus juhend laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme määramiseks, analüüsides teiste riikide kogemusi ja RFK kasutuspraktikaid. See aitab luua õiglasema ja vajaduspõhisema hindamissüsteemi.