Uudised

Tagasi

Uudis

22. NOVEMBER 2017

Enamik tervishoiuasutustest oli mullu kasumis

86% tervishoiuteenuste osutajatest lõpetas eelmise majandusaasta (2016) kasumiga, suurimaks kuluartikliks on jätkuvalt tööjõukulud, selgus täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud andmetest. Aasta varem oli kasumis 87% tervishoiuasutustest.

Kõige rohkem – 96% – oli positiivse tulemiga asutusi perearstiabiasutuste hulgas (2015 – 95%), diagnostikaasutustest jäi kasumisse 89% (2015 – 78%), hambaraviasutustest 84% (2015 – 85%) ja eriarstiabiasutustest 79% (2015 – 82%). Haiglate majanduslik edukus kahanes ühe protsendipunkti võrra – 69%-le (2015 – 70%), kuna ligi pooled haiglavõrgu arengukava haiglate hulka kuuluvatest üldhaiglatest lõpetas majandusaasta negatiivse tulemiga. „Mittevõrgustunud“ haiglatest kujunes majandusaasta positiivseks 69%, mis on 3 protsendipunkti edukam 2015. aastaga võrreldes. Üle kolmandiku õendushaiglatest lõpetas majandusaasta kahjumiga.

Kõigi tervishoiuteenuse osutajate summeeritud tuludest moodustab suurima osa ehk 68%, haigekassa rahastus, mis 2016. aastal on kasvanud kaks protsendipunkti. Haigekassa tulude olulisus oli jätkuvalt suurim perearstiabiasutustes (95%). Haiglate tuludes on haigekassa rahastuse proportsionaalne maht kasvanud kolm protsendipunkti (80%), õendusabiasutustes kaks protsendipunkti (69%) kahanenud.

Nii haiglate kui ka ambulatoorsete eriarstiabiasutuste osatähtsus haigekassa eraldistes püsis stabiilsena vastavalt 79%-l ja 4%-l, kuid perearstiabiasutuste osatähtsus tõusis ühe protsendipunkti (14%-le), seda eelkõige raviteenuste arvel.

Riigi panus tervishoiuteenuse finantseerimisse oli jätkuvalt kõige suurem kiirabiasutustes, moodustades 97% nende tuludest ning kasvades kaks protsendipunkti.Järgnesid haiglad ja taastusraviasutused, kelle tervishoiuteenusega seotud tuludest 4% laekus riigieelarvest.

Tööjõukulude osatähtsus tegevuskuludest on viimastel aastatel kasvanud. 2016. aastal kasvasid tööjõukulud taas ühe protsendipunkti võrra 53%-ni, moodustades jätkuvalt suurima osa tervishoiuteenuse osutajate kuludest. Tööjõukulude osatähtsus oli suurim kiirabi- (80%) ja õendusabiasutustes (67%). Väikseim on tööjõukulude osatähtsus diagnostikaasutustes (30%).

Materiaalse põhivara soetus vähenes võrreldes 2015. aastaga ligi poole võrra. Suurim, üle 40%-line vähenemine toimus haiglates ja seda suurima osatähtsusega põhivara gruppides (hooned/rajatised ja masinad/seadmed). Samas soetasid haiglad neljandiku võrra rohkem immateriaalset põhivara, sealhulgas 40% võrra enam infotehnoloogilist tarkvara.

Kõige jõudsam investeeringute kasv toimus eriarstiabiasutustes – suhteline kasv 3/4 ja absoluutne kasv 1,66 miljonit eurot. Lisaks eriarstiabiasutustele kasvas materiaalse põhivara soetus hambaraviasutustes aastaga 22% ehk ligi miljon eurot ja kiirabis 3%.

Sõltumata investeeringute märgatavast langusest olid ka 2016. aastal suurimaks põhivara soetuse objektiks hooned ja rajatised, mis moodustasid 53% kogu uuest põhivarast. Eriti jõudsalt omandasid või renoveerisid hooneid eriarstiabiasutused – investeeringud suurenesid selles kategoorias ligi 2,4 korda.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati tervishoiuteenuse osutajate 2016. aasta andmed tulude ja kulude ning põhivara liikumise kohta. Samuti haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.