Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Ajakiri Sotsiaaltöö kirjutab uuest lastekaitseseadusest ja sotsiaaltöötaja vastutusest

Vahetult enne jõule ilmunud ajakirja Sotsiaaltöö numbrist (6/2015) saab lugeda uuest lastekaitseseadusest, eestkoste korraldamise praktikast, aga ka sotsiaaltöötajate valmisolekust abistada perevägivallaohvreid.

Mitmes artiklis tuleb juttu sotsiaaltöötaja vastustusest ja kaitsest.

Artiklid seaduste rakendamisest ja sotsiaalpoliitikast

  • Sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu tutvustab uue lastekaitseseaduse olulisemaid põhimõtteid, seadusega kehtestatud mõisteid ja muudatusi lastekaitse korralduses. Uuel aastal jätkatakse ettevalmistusi selleks, et seadus 2016. aasta alguses korralikult rakenduks.
  • Ajakirja sotsiaalpoliitika rubriigist saab lugeda artikleid sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016–2023 koostamisest. Samuti sotsiaalministeeriumi pilootprojektist, millega hakatakse rakendama tõenduspõhist vanemlusprogrammi ning Euroopa omastehoolduse strateegia töödokumendist ja omastehooldajate sotsiaalse kaitse aruandest.
  • Silvia Kaugia Tartu Ülikoolist kirjutab õigusteadvusest noorte õigusliku sotsialiseerimise teenistuses.
  • Tallinna Ülikooli külalisprofessor Jean-Pierre Wilken selgitab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevat põhimõtet, et puuetega inimene on eelkõige kodanik, kellel peaks olema võimalus võrdselt osaleda kõigis eluvaldkondades.
  • Eestkoste korraldamine nii piiratud teovõimega täiskasvanutele pakub jätkuvalt väljakutseid kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele. Pärnu linnavalitsuse peaspetsialist Katrin Tsuiman uuris teiste maade eeskoste korraldamise head praktikat, mida saab arvestada ka Eestis. Kai Keller kirjeldab, mis ülesandeid tuleb sotsiaaltöötajatel täita seoses eestkoste korraldamisega Põhja-Tallinnas.

Mitmest artiklist käib läbi mõte, et sotsiaaltöötajatele on pandud suur vastutus, samas nende kaitse ja töötingimused ja ei ole võrdväärsel määral tagatud.

  • Sotsiaaltöötajate füüsilist töökeskkonda oma bakalaureusetöös uurinud Piret Vöö tõdeb, et sotsiaaltöötajad on teadlikud selle puudustest, kuid on liialt leplikud, et nõuda muutusi.
  • Tartu ülikooli töö- ja sotsiaalõiguse dotsent Gaabriel Tavits jätkab sotsiaaltöötaja vastutuse käsitlemist ning jõuab järeldusele, et neid olukordi, kus sotsiaaltöötajat on võimalik vastutusele võtta kas töösuhtealaselt või karistusõiguslikult, on oluliselt rohkem, kui võimalusi, mida saab kasutada sotsiaaltöötaja kaitseks.
  • Ivi Proos Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist tutvustab uuringut, kus selgitati sotsiaaltöötajate valmisolekut osutada abi perevägivalla ohvritele. Sotsiaaltöötajaid sageli süüdistatakse, et nad ei märganud vägivallajuhtumit ja ei osanud ohule õigel ajal ja otsustavalt reageerida. Sotsiaaltöötajatel arvates ei ole neil aga piisavalt infot, et eluohtlike riske õigesti hinnata.
  • Kauaaegne sotsiaaltöötaja ja Tallinna Ülikooli õppejõud Tiia Tamm ütleb ajakirjale antud intervjuus, et sotsiaaltöötajaid peaks ühiskonnas rohkem toetama ja kaitsma. Sotsiaaltöö üheks oluliseks väärtuseks nimetab ka inimese aktsepteerimist.

Sotsiaaltöö on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärgiks on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele. Selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium.

NB! Alates 2015. aastast hakkab ajakiri ilmuma senise kuue korra asemel neli korda aastas. Aasta esimene ajakirjanumber on juba ka uuenenud kujundusega ning uues formaadis. Lisaks paberväljaandele hakkab 11 korda aastas ehk iga kuu (v.a juuli) ilmuma Sotsiaaltöö elektrooniline uudiskiri.

Lisainfo:

  • Regina Lind, ajakirja vastutav toimetaja, 659 3931, ajakiri@tai.ee
  • Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee