Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

OECD värske kogumik toob välja ebavõrdsused tervises ja tervishoiuteenuste kättesaadavuses EL-is

Värskelt avaldatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kogumik „Health at a Glance: Europe 2014" näitab Euroopa Liidus esinevat ebavõrdsust tervises ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuses.

Ebavõrdsust tervises peegeldab eeldatav eluiga. Euroopa Liidu elanike keskmine eeldatav eluiga sünnil on 79,2 aastat. Kuigi andmed näitavad üldist eluea tõusu, on riikidevaheline erinevus ligikaudu kaheksa aastat.

Kõige madalama elueaga riikide hulka kuuluvad Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia alla 75 aastaga. Eestis on eeldatav eluiga sünnil 76,7 aastat. Kõrgema haridusega mehed ja naised elavad mitu aastat kauem ja parema tervisega kui madalama haridustasemega inimesed.

Ebavõrdsus tervishoiuteenuste kättesaadavuses tekitab ebavõrdsust inimeste tervises

Enamikus Euroopa Liidu riikides tagas üldine tervisekindlustusega hõlmatus peamiste tervishoiuteenuste kättesaadavuse majanduskriisi ajal. Samas on riike (Küpros, Kreeka, Bulgaaria), kus kindlustatute osakaal jääb alla 85%. Eesti elanikkonnast on kindlustatud 93%.

Mitmetes riikides vähenes kriisiaastatel tervishoiuteenuste ja -kaupade kättesaadavus ning inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest maksmisel kasvas. Keskmiselt kulutatakse EL-i leibkonna eelarvest tervishoiule 2,9%. Eestis on see näitaja 2,0% ja kriisiajal on märkimisväärselt vähenenud.

Suurema osakaalu kulutustest moodustavad kulud aktiivravile ja ravimitele. Eestis mõjutavad leibkonna tervishoiueelarvet enam ravimid (56% tervishoiu kuludest) ja hambaravi (22%). EL-i riikides on madalama sissetulekuga inimeste hulgas neid, kes ei ole saanud vajalikku arstiabi või hambaravi kaks korda rohkem kui kogu rahvastikus ning neli korda rohkem kui kõrgema sissetulekuga inimeste seas.

Lisaks kindlustuse puudumisele ja omaosalusele põhjustab ebavõrdsust teenuste kättesaadavuses plaanilise ravi järjekordade pikkus. Kogumikus on võrreldud katarakti, puusa- ja põlve proteesimise ooteaega riigiti. Eestis oodatakse neid operatsioone reeglina kauem kui Euroopa Liidus keskmiselt, aga aastate võrdluses on märgatav ooteaegade lühenemine.

Tervishoiuteenuste kvaliteet paraneb, kuid seal on suured erinevused

Enamikus EL-i riikides on vaatamata kriisile viimastel aastatel tervisehoiuteenuste kvaliteet tõusnud. Haigused, millesse suremus näitab ühtlasi tervishoiuteenuse osutamise kvaliteeti, on südame isheemiatõved ja peaajuveresoonte haigused. Viimase kümnendi jooksul on südame isheemiatõve suremuskordaja vähenenud 40% ja ajuinsuldi suremuskordaja 20%, kuid riikide vahel on jäänud nende eluohtlike haiguste ravis suured erinevused. Sarnaselt Ida-Euroopa riikidega esineb Eesti elanikel Euroopa Liidu keskmisest kõrgem suremus vereringeelundite haigustesse, aga suremus on aastatega tunduvalt vähenenud.

Erinevate pahaloomuliste kasvajate elulemus varieerub samuti riikides märkimisväärselt. EL-is on iseloomulik meeste kõrgem suremus kasvajatesse. Eesti meeste kasvajatesse suremus on kõrgem nii võrdluses Eesti naistega kui Euroopa Liidu sookaaslastega.

Materjalid: