Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

„Sotsiaaltöö” detsembrinumber võtab kokku sotsiaalvaldkonna aasta olulised teemad

Sel sügisel on sotsiaaltöötajate hulgas kõneainet pakkunud küsimus, kus lõppevad pere ja algavad kohaliku omavalitsuse ja riigi kohustused abivajava pereliikme ees. Probleemiks on omastehooldajate suur koormus, sageli ka omavalitsuste erinevad võimalused arendada ja osutada teenuseid. Abi tulemuslikkus sõltub üsna palju sotsiaaltöötaja pädevusest.

Aasta viimasest „Sotsiaaltöö" numbrist saab lugeda pikemat kokkuvõtet ajakirja 15. sünnipäevale pühendatud üritusest, kus ajakirja autorid, lugejad ja sotsiaalvaldkonna asjatundjad arutasid aktuaalseid erialaküsimusi.

Aruteludest jäi kõlama vajadus senisest suurema koostöö järele kohalike omavalitsuste ja riigi, eri omavalitsuste ning valdkondade vahel selleks, et pakkuda elanikele paremaid teenuseid. Sotsiaaltöö arendamisel võiks saada normiks varajane märkamine ja ennetav sotsiaaltöö, mis peab silmas kõiki sihtrühmi.

Lisaks värskes numbris:

  • Juristid Ave Henberg ja Kärt Muller arutlevad sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud analüüsi põhjal, kuidas määratleda perekonda, kellel on inimese abistamise kohustus, millal abistamiskohustus tekib ja mil viisil peab perekond oma pereliiget abistama. Samuti selgitatakse artiklis kohaliku omavalitsuse rolli olukorras, kus isikul on õigus perekonna abile.
  • Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituut uuris eakate omastehooldajate toimetulekut ja nende toetamise head praktikat. Prof Taimi Tulva ja lektor Koidu Saia tutvustavad uuringu tulemusi, teemat kommenteerivad sotsiaaltöötajad ja omastehooldajate esindajad.

Järgmiste põnevate teemadena diskuteeritakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate haridustaseme ja sotsiaaltöö kuvandi üle Eestis.

  • Helen Peeker tutvustab Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni värsket uuringut sotsiaaltöötajate haridustaseme kohta kohalikes omavalitsustes, kutsudes üles tööandjaid võtma tööle erialase haridusega spetsialiste. Et olla oma töös edukas, vajab sotsiaaltöötaja laiapõhjalist erialast ettevalmistust, hulgaliselt professionaalseid oskusi ja praktilisi kogemusi ning sobivaid isikuomadusi, kinnitab Pärnu linnavalitsuse puuetega inimeste hoolekande peaspetsilist Katrin Tsuiman.
  • Kõige tugevamalt seostub vastajatel sotsiaaltööga selle vajalikkus ning seejärel alarahastatus, selgus Kadri Koppeli magistritööst, mis võrdles sotsiaaltöö sisemist ja välist kuvandit.
  • Marju Selg (Tartu Ülikool) toob välja, mida saaksime õppida Soome sotsiaalala töötaja eetikakoodeksist.

Lisaks on ajakirjas mitu artiklit sotsiaalministeeriumi spetsialistidelt, kes tutvustavad planeeritavaid seadusemuudatusi ja sotsiaalteenuste juhiseid. Saab lugeda töövõimetuskindlustuse reformist, vajaduspõhisest lapsetoetusest, juhistest perelepitusteenusele ning vanemliku hoolitsuseta lapse suunamiseks perekonnas hooldamisele.

  • Eesti Noorsookeskuse direktor Edgar Schlummer kirjutab uuest programmist riskis olevate laste ja noorte toetamiseks, mis rakendub Norra ja EMP finantsmehhanismide toel

Lisaks leiab ajakirjast ülevaate lapse õiguste ja vanemluse monitooringust, hea kogemuse sotsiaaltöö korraldusest Hummuli vallas Valgamaal, nõuandeid eakate vaimse tervise edendamiseks jpm.

Lisainfo:

Regina Lind, ajakirja vastutav toimetaja, 659 3931, ajakiri@tai.ee