Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Iga neljas mullune surm juhtus enne 65. eluaastat

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri eelmisel aastal 15 205 Eesti elanikku, kellest 7456 olid mehed ja 7749 naised. Neist suri enne 65. eluaastat 3814 inimest - 2759 meest ja 1055 naist, mis tähendab, et rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi oli iga neljas mullu toimunud surmajuhtum enneaegne.

Enneaegsetest surmadest 1038 ehk 27% olid põhjustatud vereringeelundite haigustest. Teisel ja kolmandal kohal, vastavalt 1005 ja 877 juhtu, olid enneaegse surma põhjustajatena pahaloomulised kasvajad ja surma välispõhjused. Võrreldes 2010. aastaga on enneaegsete surmade arv kahanenud 62 võrra ehk 1,6%.

Kui võrrelda kõiki mulluseid surmajuhtumeid 2010. aastaga, on surmade arv kahanenud 3,7%. Tegemist on neljanda järjestikuse aastaga, mil surmade arv vähenes. Endiselt põhjustavad üle poole surmadest vereringeelundite haigused, mis viisid 8163 inimese elu. Pahaloomulistest kasvajatest oli tingitud 3624 surmajuhtumit ning traumadest ja mürgistustest kokku 1130 surmajuhtumit. „Südame-veresoonkonnahaiguste surmade vähenemise taga on positiivsed tervisekäitumise trendid ja ka parem arstiabi, õnnetussurmade vähenemisse aga andis panuse viimastel aastatel toimunud alkoholitarbimise langus Eestis," selgitas surma põhjuste registri juhataja Gleb Denissov.

Alla 40 aasta vanuselt suri eelmisel aastal 641 elanikku, neist 486 olid mehed. Peamised surmapõhjused olid traumad ja mürgistused (368), millest suurema osa moodustasid juhuslikud mürgistused, nt alkoholi ja narkootikumidega (141), ja enesetapud (64). Haigustest esines selles vanusegrupis surmapõhjusena kõige enam pahaloomulisi kasvajaid (52), vereringeelundite haigusi (47) ja AIDS-i (43).

Surma põhjuste registri andmed ja kordajad 2011. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Surmade ja surmapõhjuste detailsemad andmed on avaldatud ka Statistikaameti andmebaasis. Oluline on tähele panna, et kuigi Statistikaamet saab surmapõhjuste andmed samuti surma põhjuste registrist, võivad Statistikaameti andmed veidi erineda. Selle põhjuseks on erinev elukohamääratlus: Statistikaamet kasutab rahvastikuregistri (de jure), surma põhjuste register aga arstile teadaolevat (de facto) elukohta. Kui rahvastikuregistri järgi polnud surnu alaline elukoht Eestis, siis surmajuhtum Statistikaameti andmebaasis ei kajastu.

Lisaks surmapõhjustele kogub Tervise Arengu Instituut andmeid ka sündide ja abortide, vähijuhtude, tuberkuloosi ning narkomaaniaravi saavate isikute kohta.

Lisainfo:

Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737