Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

OECD riikide tervisestatistika kogumik sisaldab esmakordselt ka Eesti andmeid

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas täna tervisestatistika kogumiku „Health at Glance 2011“, kus Eesti andmed on esmakordselt kõrvuti ja võrreldavad ülejäänud OECD liikmesriikidega. Kogumik annab ülevaate 34 OECD liikme ja partnermaa elanike terviseseisundist ja -käitumisest ning sotsiaalsest ebavõrdsusest tervishoiuteenuste kasutamisel.

2009. aasta andmetel põhinev kogumik toob välja, et sel aastal oli keskmine eeldatav eluiga Eestis 75 aastat, mis jääb OECD riikide keskmisest maha 4,5 aastaga. Esikohal selles pingereas on Jaapan, kus inimesed elavad keskmiselt 83-aastaseks.

Mehed, kes 2009. aastal pidasid oma 65. sünnipäeva, elavad Eestis keskmiselt veel veidi rohkem kui 14 ja naised 18 aastat. OECD keskmine meestel oli rohkem kui 17 aastat ja naistel 20 aastat. Neist ees ootavatest aastatest elavad Eesti mehed tervisepiiranguteta 5,3 ja naised 5,5 aastat. OECD riikide keskmine on 8,8 ja 9 aastat.

OECD avaldab riikide kaupa statistikat, mitu potentsiaalset eluaastat kaotatakse seetõttu, et osa rahvastikust sureb enne teatud vanust. Seejuures on vanuse võrdlusmomendiks võetud 70 eluaastat, mis tähendab, et kui inimene sureb 10. eluaastal, kaotab ühiskond sellega 60 eluaastat. Kaotatud eluaastate arvu avaldatakse 100 000 inimese kohta. Eesti kaotas aastal 2009 naiste enne 70. eluaastat toimunud surmade tõttu peaaegu 3000 eluaastat 100 000 naise kohta. Meeste sama näitaja oli OECD riikide suurim – üle 8800 aasta 100 000 mehe kohta. OECD riikide keskmine kaotatud eluaastate arv naisrahvastikus jäi alla 2500 ning meesrahvastikus 4700 ümber.

Suur osa kaotatud eluaastatest on seotud välistest põhjustest tingitud surmadega nagu õnnetused ja mürgistused. Sellistes surmades on aga näha siiski langustendentsi ja näiteks liiklusõnnetustest põhjustatud suremus on Eestis perioodil 1995-2009 langenud OECD riikidest kõige rohkem, kokku üle 71%. OECD keskmine langus sellel perioodil on 42%. Langustrendi toetab tõhustunud ennetustöö erinevates valdkondades.

Suremus südame-veresoonkonnahaigustesse on kõrge enamikes OECD riikides moodustades keskmiselt 35% kogusuremusest. Eestimaalased paistavad silma kõrge suremusega, mis on põhjustatud insuldist ja südame isheemiatõvest. Selle näitaja alusel oleme OECD riikide hulgas Slovakkia järel teisel kohal ja ületame OECD keskmist rohkem kui kaks korda.

Teine peamine surmapõhjus OECD riikides on vähk. Vähisuremuse esikuuiku moodustavad endise idabloki riigid Ungari, Eesti, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja T¹ehhi. Rinnavähisuremus jääb Eestis OECD riikide keskmisele tasemele ja on kümne aasta jooksul langenud peaaegu kolmandiku. Seevastu eesnäärmevähist põhjustatud suremus oli 2009. aastal OECD riikidest kõige kõrgem just Eestis.

Tervishoiuteenuste kättesaadavus varieerub sotsiaal-majanduslike rühmade lõikes. Eestis ei saanud 11% madalamasse sissetulekurühma kuuluvatest inimestest mingil põhjusel neile vajalikku tervishoiuteenust. Suurim oli 2009. aasta andmetel sotsiaalne tõrjutus Portugali tervishoiusüsteemis, kus 23% madalama sissetulekuga inimestest jäi ilma neile vajalikust teenusest.

Tervisestatistika kogumik „Health at Glance 2011“ on kättesaadav OECD kodulehel:
www.oecd.org/health/healthataglance

Lisainfo:
Mare Ruuge, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna vanemanalüütik, 659 3818, mare.ruuge@tai.ee;
Maris Jakobson, avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737.