Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Tervishoiu kogukulude osakaal SKP-st moodustas 2010. aastal 6,3%

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna poolt kogutud andmed näitavad, et 2010. aastal langes tervishoiu kogukulude osakaal riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP) 6,3 protsendini, moodustades jooksevhindades 908,1 miljonit eurot.

Võrreldes 2009. aastaga on tegemist 0,7-protsendipunktilise langusega. Seda põhjustas nii üldine tervishoiu kogukulude langus kui ka SKP 3,4-protsendiline kasv. Antud langusest hoolimata on tervishoiu kogukulude 6,3-protsendiline osakaal alates 1999. aastast kõrgeim tulemus peale 2009. aastat.

Alates 1999. aastast, mil Eestis alustati tervishoiu kogukulude statistilise kogumisega, kuni 2008. aastani, kasvasid tervishoiu kogukulud igal aastal. Ent alates 2009. aastast on toimunud langus. Seejuures alanesid 2010. aastal eelneva aastaga võrreldes tervishoiu kogukulud 60,6 miljoni euro võrra.

Tervishoiu kogukulude alanemise peamised põhjused seisnesid Eesti Haigekassa, leibkondade ja välisrahastuse mahu vähenemises. Eesti Haigekassa tervishoiu kogukulud alanesid 12,8 miljonit eurot ehk 2%. Seejuures toimus tervishoiu kogukulude langus küllalt ühtlaselt erinevate tervishoiuteenuste lõikes. Languse põhjus seisnes peamiselt raviteenuste hindade koefitsiendi muutuses. Võrreldes eelneva aastaga, 2010. aastal ravijuhtude arv ei vähenenud.

Leibkondade tervishoiukulutuste mahu vähenemine seisnes peamiselt ravimite ja muude kestvuskaupade kulutuste mahu langemises, seda absoluutsummas 43,2 miljonit eurot. Seejuures vähenesid kõige enam kulutused retseptiravimitele, seda 32 miljoni euro võrra. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Kindlasti avaldasid oma mõju haigekassa tegevus geneeriliste ravimite kasutamise propageerimiseks ning samal ajal kasvas ka haigekassa poolt kompenseeritavate ravimite tarvitamine. Sellele viitab ka fakt, et 2010. aastal suurenes Eesti Haigekassa poolt retseptiravimitele kulutatav summa 2,3 miljoni euro võrra. Samas, vastupidiselt ravimikuludele alanemisele, kasvasid 2010. aastal leibkondade kulutused hambaravile, seda 16,2 miljoni euro võrra.

Välisrahastuse maht vähenes 2010. aastal 29,5 miljonit eurot ehk 78,4%. Sedavõrd suur suhteline langus oli peamiselt tingitud kapitalikulude alanemisest. Suures osas oli antud langus tingitud Põhja-Eesti Regionaalhaiglale tehtavate investeeringute mahu vähenemisest, millest enamik tehti ära 2009. aastal.

Peale ravimi- ja kapitalikulude toimusid 2010. aastal küllalt suured muutused ka taastusravi ning ennetuse ja elanikkonna tervishoiu kulude osas. Taastusravi kulutused langesid 2,7 miljonit eurot ehk 13,8%. Mainimist väärib, et taastusravi kulutused on alates 2007. aastast pidevalt alanenud. Ennetusele ja elanikkonna tervishoiule tehtavad kulud aga kasvasid ning seda 3,1 miljonit eurot ehk 14,1%. Antud kasv tulenes erinevate programmide välisrahastuse mahu suurenemisest, seda peamiselt mittenakkushaiguste tõkestamiseks suunatud programmide osas. Kulutused nii aktiivraviteenustele, tervishoiu tugiteenustele kui ka pikaajalisele hooldusravile jäid 2010. aastal eelneva aastaga sarnasele tasemele.

Vaadates tervishoiukulusid avaliku sektori seisukohalt, oli 2010. aastal märgata antud valdkonna prioriteetsuse suurenemist. Nimelt moodustas avaliku sektori osakaal tervishoiu kogukuludest 78,9%, mis on suurim näitaja alates 1999. aastast. Lisaks sellele moodustasid valitsemissektori kuludest tervishoiukulud 13,1%, mis on kõrgeim osakaal alates 1995. aastast.

Tervishoiu kogukulud võtavad kokku kõik kulud tervishoiuteenustele, ravimitele ja muudele tervishoiukaupadele ning investeeringud tervishoidu, mida tasuvad haigekassa, riik, kohalikud omavalitsused, tööandjad ja inimesed ise. Kogukulude hulka arvestatakse veel ressursse, mis tuleb riigi tervishoidu välismaalt. Tervishoiu kogukuludesse ei arvestata ravikindlustuse eelarvest tasutavaid haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitisi ega tervishoiutöötajate koolituskulusid.

Esmased numbrid 2011. aasta tervishoiukulude kohta avaldab Tervise Arengu Instituut 2012. aasta detsembris.

Tervishoiu kogukulude detailsemad andmed leiab Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist.

Lisainfo

  • Harles Luts, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3816, harles.luts@tai.ee
  • Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee