Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Narkoraport: heroiini nõudlus Euroopas väheneb

Täna, 15. novembril, esitles Lissabonis paiknev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) oma 2010. aasta andmetel põhinevat aastaaruannet, mis toob välja, et heroiini kättesaadavus Euroopas on vähenenud ja kahanenud on ka selle uute tarvitajate arv.

Eesti ja Soome illegaalselt narkoturult on heroiin juba aastaid praktiliselt kadunud. Näiteks 2010. ja 2011. aastal esines Iirimaa ja Ühendkuningriigi illegaalsel narkoturul heroiini defitsiit. EMCDDA hinnangul on muutus heroiini kättesaadavuses seotud tarbimisharjumuste muutumisega.

EMCDDA raporti andmetel tarvitas Eestis 95% narkomaaniaravile pöördunud isikutest opiaate. Eestile järgnevad selle näitajaga Sloveenia (91%) ja Bulgaaria (87%). Erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest, tarvitavad Eesti süstivad narkomaanid illegaalselt toodetud fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli. Täpsustavalt võib öelda, et Tervise Arengu Instituudi Narkomaaniaravi andmekogu andmetel tarvitas 2009. aastal fentanüüle esmase narkootikumina 71%, 2010. aastal 84% ja 2011. aastal 76% ravile pöördunutest.

Enamik narkootikumide tarvitamise tõttu seotud surmajuhtudest Eestis on samuti seotud 3-metüülfentanüüli tarvitamisega. Kui Euroopa Liidus sureb narkootikumide mürgistuse tõttu keskmiselt 20 inimest miljoni elaniku kohta vanuses 15-64, siis Eestis oli see näitaja 2010. aastal 111 inimest miljoni elaniku kohta. Sellega on Eesti Euroopas esimesel kohal. Eestile järgnes Norra (87 surmajuhtu miljoni elaniku kohta) ja Iirimaa (65 surmajuhtu miljoni elaniku kohta).

Eestis on narkootikumide tarvitamise tõttu suremus erakordselt kõrge just 15–39-aastaste meeste hulgas (353 juhtu miljoni elaniku kohta). Eestile järgneb Iirimaa (140 juhtu miljoni elaniku kohta) ja Norra 133 (juhtu miljoni elaniku kohta). Samas on Euroopa keskmine suremusmäär narkootikumide tarvitamise tõttu selles vanuserühmas 40 juhtu miljoni elaniku kohta.

Euroopa 15-16-aastaste kooliõpilaste seas on illegaalsete uimastite tarvitajaid keskmiselt 18%. Enim on tarvitanud narkootikume kooliõpilased Tšehhis (43%), Prantsusmaal (39%), Slovakkias (28%), Lätis, Ühendkuningriikides ja Hispaanias (kõigis 27%) ning Belgias, Bulgaarias ja Eestis (kõigis 26%). Sealhulgas oli kanepit elu jooksul proovinud keskmiselt 17% Euroopa koolinoortest, Eesti 15-16-aastastest aga 24%. Eesti paistab silma ka inhalantide (liimid, lakid, lahustid) tarvitamise poolest, millega oleme Horvaatia, Läti ja Sloveenia järel neljandal kohal Euroopas. Kokku 15% Eesti 15-16-aastastest õpilastest oli elu jooksul tarvitanud inhalante (Euroopa keskmine 9%).

Iga-aastane EMCDDA raport annab võrdleva ülevaate narkootikumide tarvitamisest, nendega seotud tagajärgedest ja meetmetest narkootikumide leviku tõkestamiseks Euroopa Liidu 27 liikmesriigis ning Norras, Horvaatias ja Türgis. Raporti peatükkides on värskeimad andmed narkootikumidega seotud nakkushaigustest ja surmajuhtumitest, uutest narkootikumidest ja esilekerkivatest suundumustest ning Euroopa uimastiprobleeme käsitlevatest poliitilistest ning õigus-, sotsiaal- ja tervishoiuküsimustest.

Eesti poolt osaleb EMCDDA töös ning panustas aastaaruande valmimisse Tervise Arengu Instituudis paiknev Eesti Uimastiseire Keskus.

Aastaaruanne koos juurdekuuluvate materjalidega on alates 15. novembrist kättesaadav aadressil www.emcdda.europa.eu/events/2012/annual-report

Lisainfo:

  • Ave Talu, Tervise Arengu Instituudi Eesti Uimastiseire Keskuse juhataja, ave.talu@tai.ee
  • Katri Abel-Ollo, Tervise Arengu Instituudi Eesti Uimasiseire Keskuse teadur, katri.abel-ollo@tai.ee, tel 659 3997
  • Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, maris.jakobson@tai.ee