Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Koolinoored ja uimastid

Tervise Arengu Instituut
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut
PRESSITEADE
25.01.2008

KOOLINOORED JA UIMASTID

Valminud on raamat, mis kajastab perioodilise Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise küsitlusuuringu uuemaid Eesti andmeid. 2007. aastal viidi uurimus läbi neljandat korda. Esimest korda toimus küsitlus 1995. aastal, sellele järgnevalt 1999. ja 2003.aastal. Uurimuses osalevad pea kõik Euroopa maad, andmete võrdluseks kasutatakse ühesugust metoodikat ja küsimustikku ning see viiakse läbi kõikjal üheaegselt sama vanusegrupi seas. 2007. aasta uurimuse sihtgrupi moodustasid 1991. aastal sündinud õpilased.

Kui võrrelda 2007. aasta Eesti uurimistulemusi 2003. aasta ja varasemate uurimuste tulemustega, võib täheldada teatavat uimastite tarvitamise stabiliseerumist. Suurt tarvitajate/katsetajate osakaalu tõusu, mis iseloomustas kahe eelneva uurimuse võrdlust (1999 ja 2003) enam ei ole. Legaalsete uimastite ning ka mõne illegaalse uimasti osas on tarvitajate osakaal vähenenud.

Illegaalsete uimastitega katsetajate osakaal on võrreldes 2003. aastaga tõusnud, aga pikemaajalisi trende jälgides on kasvutempo aeglustunud. Peamiseks uimastiks, millega teismelised katsetavad on endiselt kanep. Kui varasemate uurimuste tulemustel kanepiga katsetajate osakaal iga korraga kahekordistus, siis nüüd on tarvitajate osakaalu tõus väiksem. Arvestatavalt on aga kasvanud nende õpilaste osakaal, kes peavad marihuaanat kergesti kättesaadavaks ning kõige levinumaks kanepi saamise viisiks on otsekontakt diileriga - kas siis telefoni teel, või tema kodus kohtudes. Kui varasemate uurimuste tulemusel oli Eestis amfetamiini tarvitajate osakaal suur (pea kõrgeim Euroopas), siis nüüdseks on amfetamiiniga katsetajate osakaal kahanenud.

Suur muutus on toimunud keelatud uimastitega katsetamisel õppekeele lõikes. Kui kõigi varasemate uurimuste tulemusel oli venekeelsete õpilaste osakaal, kes katsetas uimastitega, võrreldes eestikeelsetega suurem, siis 2007. aasta uurimusetulemused on vastupidised. Kanepiga katsetajate osakaal on venekeelsete noorte seas tunduvalt väiksem kui eelmise uurimuse ajal, eestikeelsete noorte seas aga märgatavalt kasvanud.

2007. aastal oli kange alkoholi tarvitajate osakaal võrdlemisi suur, kuid võrreldes 2003. aastaga siiski mõnevõrra vähenenud. Samuti oli veelgi vähenenud veini tarvitamine, seda eriti tüdrukute seas. Noored joovad peamiselt segujooke ja siidrit või siis kanget alkoholi. Nagu varasematelgi aastatel, seostub noortel alkoholi tarvitamine pigem positiivsete tunnetega, lähtuvalt uuringu tulemustest peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast alkoholi tarbimist. Valdav enamus noori (80%) leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem (60%) arvatakse seda kangete alkohoolsete jookide kohta. Nii alkoholi kui tubaka kättesaadavus peegeldavad karmima müügipoliitika mõjusid - õpilaste osakaal, kes peavad seda kergeks, on langenud.

Tubakaga katsetajate ja regulaarsete suitsetajate osakaal on võrreldes viimase uurimusega oluliselt langenud nii poiste kui tüdrukute seas. Kui 2003. aastat iseloomustas suitsetavate tüdrukute osakaalu lähenemine suitsetavate poiste osakaalule, siis 2007. uurimuse tulemusel ei ole vahe tüdrukute ja poiste tarvitamises enam kahanenud.

Kõigest võib täpsemalt lugeda raamatust Allaste, A.-A (toim.) Koolinoored ja uimastid.

Täpsem informatsioon:
Airi-Alina Allaste
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut
51 45 994
alina@iiss.ee