Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Helkuri ja turvavöö kasutamine on aastatega pidevalt sagenenud

Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et aasta-aastalt on kasvanud helkuri kasutamine pimedal ajal - 2008. aastal kandsid seda peaaegu alati juba pooled 16-64-aastastest naistest ja kolmandik meestest.

1990. aastal, mil seda uuringut esimest korda läbi viidi, kasutas helkurit peaaegu alati vaid 3,5%, 2000. aastal 18,6% ning käesoleva uuringu järgi 43,4% Eesti täiskasvanutest. Ootuspäraselt oli maapiirkondades enam helkurikasutajaid - 66,4% naistest ja 44,1% meestest. Tallinna elanikest kasutas seda 30,6% naistest ja ainult 18,8% meestest. Elupiirkonna järgi on kõige enam helkurikandjaid Lääne-, Saare- ja Hiiumaal (62,5%) ja kõige vähem Harju- ja Raplamaal (32,1%).

Autot juhtides oli turvavöö peaaegu alati kinni 95,5%-l uuringus osalenud meestest ning 98,9%-l naistest. 1990. aastal jäi vastav näitaja 75-78% piiresse. Esiistmel istuva kaassõitja turvavöö kasutus oli mõnevõrra väiksem - naistest paneb kaassõitjana turvavöö peaaegu alati kinni 97,3% ja meestest 92,9%.

Tagaistmel sõites turvavöö kinnipanek on viimastel aastatel märgatavalt tõusnud. 2008. aastal tegid seda peaaegu alati pooled (49,5%) uuringus osalenutest, samal ajal kui 2006. aasta uuringus väitis sama ainult veerand (24,0%) vastajatest. 1990. aastal kasutas tagaistmel peaaegu alati turvavööd vaid 1,7% täiskasvanutest.

Esiistmetel turvavöö kasutamine oli küllaltki sarnane erinevates elanikkonna rühmades, selle kasutamisel tagaistmel sõites ilmnes aga märgatavaid erinevusi. Turvavööd kinnitavad tagaistmel teisest sagedamini maapiirkondade elanikud (57,6%), Tallinna elanikest aga ainult vähem kui pooled (46,5% naistest ja 38,0% meestest). Arvestataval määral erineb tagaistmel turvavöö kasutamine rahvuseti - eestlastest kasutas seda 2008. aastal peaaegu alati 56,2%, mitte-eestlastest 33,4%.

Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse hinnangul on helkuri ja turvavöö kasutamise tõus heaks näiteks, et inimeste käitumise muutmisel ei saa loota ainult teavitamisele või ainult käskudele-keeldudele. “Tulemus saavutatakse erinevate samale eesmärgile suunatud tegevuste koosmõjus. Liiklusturvalisuse kasvu taga on ühelt poolt seadusega pandud kohustused kasutada turvavööd ja helkurit, selle kohustuse täitmise järjepidev kontroll ning teiselt poolt juba aastaid toimunud teavitustöö," ütles Jesse.