Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Uued uuringud käsitlevad tervisekäitumist ja HIV temaatikat Eestis

Tervise Arengu Instituut on alustanud kahe regulaarse uuringu järjekordset läbiviimist, nende alusel tehtavad järeldused loovad aluse rahvastiku tervislike eluviiside kujundamisele, haiguste ennetamisele ja tervise arengukavade koostamisele.


Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring hõlmab 94 küsimust, millega uuritakse inimeste tervist mõjutavaid tegureid, harjumusi, tõekspidamisi ja eluviisi. Peamised uuritavad valdkonnad on toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kehaline aktiivsus, liikluskäitumine, aga ka arstiabi ja ravimite kasutamine, tervise enesehinnang ja teadmised HIV-nakkuse kohta.

Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring toimub igal paarisaastal alates 1990. aastast ja see moodustab osa Finbalt Health Monitor ühisuuringust, milles osalevad veel Soome, Läti ja Leedu. Uuring võimaldab avastada muutusi inimeste tervisekäitumises, võrrelda uuringus osalevate riikide rahva tervist ja kasutada saadud teavet praktilises terviseedendustöös. Tänavu toimub uuring juba 11. korda.

Uuringus osalejateks valiti rahvastiku¬registrist juhuslikult 5000 inimest vanuses 16-64 aastat, kellele saadetakse ankeedid posti teel. Küsimustikud on koostatud nii eesti kui vene keeles. Postiküsitlus lõpeb mais ning uuringu tulemused avaldatakse 2011. aasta märtsi lõpus.

Samaaegselt viib Tervise Arengu Instituut neljandat korda läbi ka uuringut „HIV-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas“, mille eesmärgiks on saada regulaarne ülevaade noorte arusaamadest, infovajadusest ja käitumisest, mis on seotud HIV-ga. Kogutud andmed aitavad planeerida ennetustööd edaspidiseks ning anda hinnangut senise tegevuse tulemuslikkusele.

Andmekogumine viiakse läbi 10-29-aastaste laste ja noorte seas, kellest 10-18-aastasi küsitletakse koolides - kokku 83-s koolis, ning 19-29-aastastele saadetakse ankeet posti teel koju. Kogu vanuserühma juhuvalimi suurus on 7824 inimest.

Inimeste osavõtt uuringutest on väga oluline. Mida suurem on vastajate arv, seda täielikumalt kirjeldavad tulemused olukorda Eestis. Uuringute ankeedid on anonüümsed ning vastajate nime ega muid isikuandmeid ei koguta.