Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Eesti ületab teisi Balti riike kõrgema oodatava eluea ja positiivse loomuliku iibega

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonnal on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega valminud Balti riikide tervisestatistikat koondav kogumik „Health in the Baltic Countries 2010", kus Eesti paistab silma oodatava eluea ja positiivse loomuliku iibega.

Eestis on viimasel aastakümnel sündimus järjekindlalt tõusnud ja suremus langenud. 2010. aastal oli meil loomulik iive (sündide ja surmade arvu vahe aasta jooksul) üle 20 aasta taas positiivne. Läti ja Leedu loomulik iive on jätkuvalt negatiivne – sündide ja surmade arvu vahe 1000 elaniku kohta ehk loomuliku iibe üldkordaja oli vastavalt -4,8 ja -2,0. Balti riikide viimase kümnendi kõrgeimad sündimuse näitajad olid Eestil ja Lätil 2008. aastal (vastavalt 12,0 ja 10,6 elussündi 1000 elaniku kohta) ja Leedus 2009. aastal (11,0).

Balti riikide elanike keskmine oodatav eluiga jätkas tõusu, ent endiselt jääme Euroopa Liidu (EL) keskmisest märgatavalt maha. Kui 2010. aasta meeste keskmine eluiga sünnimomendil EL-is oli ca 77 aastat, siis Eestis oli see 71, Lätis 69 ja Leedus 68 eluaastat. Naiste keskmine eluiga EL-is oli ca 83 aastat, Eestis 81, Leedus 79 ning Lätis 78,5 aastat.

Peamise surmapõhjusena on Balti riikides jätkuvalt suur vereringeelundite haiguste osakaal. Meestel moodustab see ligi poole ning naistel pea kaks kolmandikku kogu suremusest. Umbes viiendiku kõigist surmapõhjustest moodustavad pahaloomulised kasvajad.

Vigastustest, mürgistustest ja muudest välistest põhjustest tingitud surmad on viimastel aastatel langustrendis. Ent jätkuvalt eristub Leedu oma tunduvalt kõrgema välispõhjustest tingitud surmade arvuga ning seda eriti meeste puhul – standarditud suremuskordaja oli 197,8 juhtu 100 000 mehe kohta, Eesti ja Läti vastavad näitajad on 133,9 ja 149,4.

Enim praktiseerivaid arste inimese kohta on Leedus. 2010. aastal töötas Leedus 10 000 elaniku kohta 38 arsti, Eestis oli vastav näitaja 33 ja Lätis 28. Ka enim arsti vastuvõtte ühe elaniku kohta tehti Leedus – 6,9 vastuvõttu, Eestis 6,0 ja Lätis 5,6 vastuvõttu. Keskmine haiglaravi kestus oli Leedus 9,1, Lätis 8,5 ja Eestis 7,7 päeva.

Vaadeldes ravimimüüke, tarbiti 2010. aastal Eestis 5,7% enam ravimeid kui aasta varem (defineeritud päevadooside alusel 1000 inimese kohta ööpäevas). Lätis jäi ravimimüük eelneva aastaga võrreldes samale tasemele ning Leedus vähenes 9,7%. Eestis suurenes eelkõige just südame-veresoonkonna ravimite kasutamine.

Kogumik sisaldab ka tervishoiu kogukulude statistikat, mis põhineb 2009. aasta andmetel. Selle järgi tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist kasvas oluliselt: Leedus 7,5%-le ja Eestis 7%-le SKP-st. Lätis oli see näitaja 6,6%, kuid statistika põhineb seal 2008. a andmetel. Võrdlusena – Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 9,9%. Kuid antud suhtarvude kasv oli peaasjalikult tingitud SKP erakordsest vähenemisest võrreldes eelneva ehk 2008. aastaga ning kogukulude nominaalne väärtus tegelikult langes.

Ingliskeelset kogumikku „Health in the Baltic Countries" antakse välja igal aastal, seekordne on juba 19. väljaanne. Kogumik esitab statistikat Balti riikide rahvastiku, sündimuse, suremuse, surma põhjuste, oodatava eluea, haiglaravi ning tervishoiu ressursside kohta. Alates eelmisest väljaandest on lisandunud ka inimeste tervisekäitumise ja ravimikasutamise teemad.

Kogumik „Health in the Baltic Countries 2010" on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis.

Lisainfo:

  • Riina Tilk, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3811, riina.tilk@tai.ee
  • Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee