Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Ilmus ajakirja Sotsiaaltöö vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse Euroopa aasta erinumber

Ajakirja Sotsiaaltöö oktoobrinumbris (5/2010) arutavad sotsiaalteadlased, kodanikuühenduste esindajad ja poliitikud vaesuse põhjuste üle ning otsivad võimalusi sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks.


Kuna 2010. aasta on Euroopas pühendatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele, juhatavad erinumbri sisse Euroopa aasta saadikud Eestis. Sotsioloog Andrus Saare sõnul on vaesusest ausalt rääkimine esimene samm vaesusevastase poliitika formuleerimisel ning ellurakendamisel ja Riina Vändre kutsub üles sõlmima rahvuslik kokkulepe - teha head neile, kes on endast nõrgemad. Aasta meeskonna juht Euroopa Komisjonis Anne Degrand-Giullaud räägib aasta eesmärkidest ja ettevõtmistest eri Euroopa riikides, Eha Lannes tutvustab tegevusi, mis viidi ellu aasta raames Eestis. Vaesuse vähendamine on üheks eesmärgiks seatud ka Euroopa 2020 strateegias, millest annab ülevaate Erkki Bahovski.

Dagmar Kutsar ja Avo Trumm Tartu Ülikoolist analüüsivad perede elujärge praeguses Eestis, kus on taas süvenemas vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, ning pööravad tähelepanu vajadusele säilitada inimeste enda loomupärane aktiivsus ja teotahe.
Marju Lauristin selgitab oma artiklis aga sidususe ja kaasamise mõisteid ning tõdeb, et vaesuseprobleemi tõrjumine enesest kaugemale ja selle omistamine „neile“, kes on „meist“ kehvemad, on peamine põhjus, miks vaesus materiaalses mõttes on seotud sageli ka madala sotsiaalse kapitaliga, väiksema koostöövõime ja eneseusaldusega.
Professor Ellu Saar vaatleb tulude jaotust Eestis ja sotsiaalse ebavõrdsuse mõjusid ühiskonnale ning jõuab järeldusele, et vaesus kandub sageli edasi põlvest põlve.

Raske majanduslik aeg on jätnud oma jälje sotsiaaltööle, enamik sotsiaaltöötajatest tunneb oma õlgadel pidevalt kasvavat töökoormat. „Peame tõsiselt mõtlema, kuidas töötada nii, et jaks ei lõpeks ja rõõm oma tööst ikka alles jääks,“ kirjutab sotsiaaltöötaja Iris Ruut.
Ka perearst puutub oma töös väga tihedalt kokku sotsiaalsete probleemidega, olgu tegemist ravikindlustamata inimeste, eakate või puudega patsientidega. Perearstide ootusi koostööle sotsiaaltöötajatega vahendab Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Ruth Kalda.
Huvitavat lugemist pakuvad erinevate eestkosteorganisatsioonide seisukohad selle kohta, mis on hetkel nende sihtrühmade - laste ja noorte, perede, puuetega inimeste, eakate, pikaajaliste töötute -olulisemad probleemid ning mida on nad ise teinud olukorra parandamiseks.

Meil kõigil on ühine vastutus nõrgimate eest - see mõte ühendab ajakirjanumbrisse kogutud hea praktika näiteid Rakvere Lihakombinaadilt, Toidupangast, Viljandis läbiviidud linnalaagrist ja Albu vallast. Täpsemalt saad lugeda juba värskest ajakirjanumbrist.

Numbri ilmumist toetas Euroopa Komisjon.


Lisainfo:

Regina Lind
vastutav toimetaja
659 3931
ajakiri@tai.ee