Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Tervishoiu kogukulude osakaal SKP-st kasvas 7%-ni

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna poolt kogutud andmed näitavad, et tervishoiu kogukulude osakaal riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP) jätkas ka 2009. aastal kasvamist ning moodustas 7%. See on viimase kümne aasta kõrgeim osakaal SKP-st, samas oli antud suhtarvu kasv tingitud peaasjalikult SKP erakordsest, 13,9%-lisest vähenemisest võrreldes eelneva aastaga.


Alates 1999. aastast, mil Eestis tervishoiu kogukulusid statistiliselt kogutakse, oli 2009. aastal esmakordselt tegu nominaalse kogukulude alanemisega. Tervishoiukulutused vähenesid ligikaudu 12,4 miljonit eurot (194 miljonit krooni) ehk 1,3% ning langesid jooksevhindades 971 miljoni euro (15,2 miljardi krooni) tasemele.

”Suurim kulude langemise põhjus seisnes avaliku sektori tervishoiukulutuste vähenemises 33,9 miljoni euro (531 miljoni krooni) võrra ehk 4,4%. Sealhulgas tegid valitsuse kulutused läbi kõige suurema languse, vähenedes üle 27,3 miljoni euro (427 miljoni krooni) ehk 24,2%,” selgitas Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja Natalja Eigo.

Erasektori tervishoiukulud jäid võrreldes 2008. aastaga suhteliselt sarnasele tasemele, langedes 0,5%. ”Antud tendents on kontrastiks 2008. aastale, kus majanduslangusest tingituna erasektori kulutuste kasv pidurdus, ent samal ajal jätkasid avaliku sektori tervishoiu kogukulud kasvamist languse-eelse kasvumääraga,” lisas Eigo. Oluline kasv toimus aga välismaa tervishoiukuludes, tervelt 149% ehk 22,5 miljonit eurot (352 miljonit krooni). Peamiselt oli antud kulutuste kasv tingitud haiglavõrgu reorganiseerimiseks tehtavate eraldiste laekumisest.

Tervishoiuteenuste lõikes vähenesid kõige enam kulutused aktiivravile, seda 17,6 miljonit eurot (275 miljonit krooni) ehk 3,5%. Protsentuaalselt alanesid kõige enam taastusravi kulutused, seda 21,1% ehk 5,2 miljonit eurot (81 miljonit krooni). Samal ajal suurenes oluliselt meditsiinitoodete tarbimine, kasvades 2008. aastaga võrreldes 15,7 miljonit eurot (246 miljonit krooni) ehk 6,7%. Antud kasv oli tingitud oluliselt suurenenud retseptiravimite müügi kasvust, millele tehtavad kulutused suurenesid 22,9 miljoni euro (358 miljoni krooni) võrra ehk 14%.

2009. aastat iseloomustab veel mõningate tervishoiuteenuste kasutamise langus, näiteks vähenes ambulatoorsete vastuvõttude arv võrreldes eelneva aastaga 3,8% ja haiglaravil viibimiste arv 4,6%. Ambulatoorsete vastuvõttude arv langes erinevate teenusepakkujate lõikes küllaltki ebaühtlaselt, nimelt ambulatoorsetes eriarstiabi asutustes vähenes antud teenuse osutamine 9,4%, perearstiasutustes 2,8% ning haiglates 2,8%. Samas päevaravil viibimiste ning kiirabi poolt abisaanute arv jäi 2008. aasta tasemele.

Inimeste omaosaluse kasv pidurdus 2009. aastal veelgi, suurenedes 1,8%. 2008. aastal oli vastav näitaja 6,4%. Seejuures oli suurenemine tingitud meditsiinitoodetele tehtavate kulutuste kasvust, muude tervishoiuteenuste lõikes inimeste omaosalus vähenes.

Keskmiselt kulutas tervishoiusüsteem 2009. aastal iga inimese kohta 724 eurot (11 335 krooni), mis oli üheksa eurot (140 krooni) vähem kui 2008. aastal. Leibkondade eelarvete lõikes kulutati omaosalusena tervishoiule keskmiselt 147 eurot (2297 krooni) inimese kohta, millest enamik kulus ravimitele ning hambaravile. Retseptiravimitele kulus aastas keskmiselt 73 (1138), käsimüügiravimitele 25 (392) ning hambaravile 20 eurot (306 krooni).

Tervishoiu kogukulud võtavad kokku kõik kulud tervishoiuteenustele, ravimitele ja muudele tervishoiukaupadele ning investeeringud tervishoidu, mida tasuvad haigekassa, riik, kohalikud omavalitsused, tööandjad ja inimesed ise. Kogukulude hulka arvestatakse veel ressursse, mis tuleb riigi tervishoidu välismaalt. Tervishoiu kogukuludesse ei arvestata ravikindlustuse eelarvest tasutavaid haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitisi ega tervishoiutöötajate koolituskulusid.

Esmased numbrid 2010. aasta tervishoiukulude kohta avaldab Tervise Arengu Instituut selle aasta detsembri lõpus.

Tervishoiu kogukulude detailsemad andmed leiab Tervise Arengu Instituudi kodulehelt tervisestatistika osakonna juurest ning tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

Lisainfo:
Natalja Eigo, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja, natalja.eigo@tai.ee